Siin näed Kalevipoja künnivagusid, hobuse sadulajäljest tekkinud Sadulamäge, neerudest tekkinud järvi jpm. Neeruti maastikukaitseala matkarada asub Rakvere-Pärnu mnt ääres Kadrinast 3 km lõuna suunas…

Hinni kanjon asub Haanja looduspargi sihtkaitsevööndis ning on omalaadne kanjoniorg kogu Eestis. Hinni kanjon on lõikunud devoni ajastu liivakivisse. Ta on 15-20 m sügavune ja 300 m pikkune järskude…

Missos hakati haridust andma juba aastal 1753, kooli nimetati siis Peräpugola kooliks. Kunagise kooli asukohta Misso alevikus tähistab praegu mälestuskivi ja alles on ka uhke põlispuu – Kooli pettäi…

Mõniste mõisa (Menzen) kohta on teateid juba aastast 1542. Viimasena kuulus mõis von Wulffidele. Mõis hävis Vabadussõjas. Mõniste 14,6 ha suurune park rajati 1840. aastatel. See on üks vanimaid…

Läänemaa suurim karstiala asub mõne kilomeetri kaugusel Linnamäelt Sutlepa suunas. Neeldumisala on umbes 600 meetrit pikk ja 100 meetrit lai. Haapsalu lahte suubuvast Salajõest ca 1,5 km voolab maa…

Langevoja juga asub Sillamäe linnast umbes 1 km lõuna suunas. Joastikul on kaks astangut ja joast allpool kanjon laieneb ning süveneb. Kolmesaja meetri pärast peale allalangemist suubub oja Sõtke…

Palivere on tuntud oma liivamägede ja männimetsade poolest. Pikajalamägi on Läänemaa kõrgeim punkt - 51 m ja ka II aastatuhande algusest pärinev linnus, mille ehitamine jäi pooleli. Umbes 11000…

Suvel võib matka Kääriku matkaradadel ning talvel saab suusata Otepää kõrgustiku nõlvadel ja orgudes. Rajad on kõik tähistatud viitadega ja neid läbides jõuad alati turvaliselt alguspunkti tagasi…

Pähni külastuskeskus on Pähni looduskaitseala ning Riigimetsa Majandamise Keskuse Haanja-Karula puhkeala keskuseks. Pähni külastuskeskuses on teil võimalik külastada metsamuuseumi, kasutada…

Luidja lepik näib igapäevase möödakäija jaoks üsna tavaline sang- ehk mustlepik, mida mujalgi Hiiumaal looduses ja ojade kallastel näha võib. Tegelikult on aga tegemist rohkem kui sajandipikkuse…

Kurisu neeluauk on Kurisu küla lähistel olev karstilehter. Lehtri ülemine serv on umbes 32-meetrise läbimõõduga, alumises osas kitseneb see 12 meetrini ning sügavus on 6,2 meetrit. Selles kaob Pihla…

Alvareid on kõige lihtsam iseloomustada kui õhukese-mullalisi lubjarikkaid niite, milledel puud ja põõsad praktiliselt puuduvad. Alvaritel võib mullakihi tüsedus ulatuda kahekümne sentimeetrini kuid…

Jõuga järvestik on järvederühm Ida-Virumaal Jõuga külas, Jõhvi-Tartu maanteelt Kuremäele suunduva tee ääres. Jõuga järvestik koosneb neljast irdjää sulamisel tekkinud järvest. Need järved on Jõuga…

Sõpruse park on noorim Põltsamaa parkidest – esimene puu istutati 8. mail 1973. aastal. Praegu on pargis enamasti Luua puukoolist toodud puid üle 6000. Parki on istutanud puid nimekad eesti ja…

2010. a sügisel valmis vanal Liivimaal, praegusel Valgamaal, Eesti ja Läti piirijõe Koiva kallastel kahe riigi pärandkultuuriobjekte tutvustav 60 km pikkune matkarada. Rajal saab tutvuda mitme…

Energiarada kulgeb mööda paiku, kus inimene võib tunda end imehästi ja taastada oma elujõudu. Rada on 1,7 km pikk ning algab ja lõpeb Küngassaarel Paemuuseumi juures. Energiarada kulgeb ümber Porkuni…

Parim viis kohtumiseks Tindioru vesioinastega on võtta ette põnev matk mööda Rõuge Ürgoru matkarada. Vesioinas on „igiliikurist" pump, mis kasutab vaid vee-energiat ja on võimeline vett pumpama…

Liivane ranna-Peraküla õpperada läbib erinevaid maastikutüüpe ja vääriselupaiku, möödub Toatse ja Allikajärvest, viib matkaja kaunisse nõmmemetsa ning mere äärde laulvatele liivadele, mis laiuvad…

Kudjape-Upa loodusraja pikkus on 5 km. Sellel rajal on laialeheline mets ja loomännik. Algus on Kudjape kalmistu juures.

Pedeli jõgi ja jõe ääres kulgev kergliikusrada ühendab ja samas lahutab 2 riiki ja 2 linna. Valga-Valkas saad jalutada ühest riigist teise ise seda vaevalt märgates. Võta aeg maha ja võrdle Eesti ja…