Kasari jõe vasakul kaldal asuvast tornist avaneb vaade avarale jõeluhale, kus kevadise üleujutuse ajal peatuvad pardi-, hane-, luige- ja kurvitsaliste parved. Suvel lendab siin ligiduses pesitsevaid…

Varaseimad teated Luke mõisa olemasolust pärinevad 1557. aastast. Puidust peahoone pärines lõplikul kujul 19.-20. sajandi vahetusest, iseloomulikke jooni oli neobarokist ja heimatstiilist. Mõisahoone…

Kirikumäe 3,2 kilomeetri pikkune matkarada lookleb ümber samanimelise järve. Kohapeal öeldakse selle kohta küll Kerigumäe järv ja see on tuntud piirkonna parima supluskohana. Järve lõunakaldal on…

Tilleorust algav rada kulgeb 4,5 km pikkuselt mööda jõelammi, läbib palumetsad ja salukuusikud, jõuab Merioone allikani. Enamus rajast kulgeb mööda eramaad. Ahja jõe ülemjooksul, Tille ja Möksi…

Altja on tüüpiline rannaküla, kus majad paiknevad piki ühte külatänavat. Lahemaa rahvuspargis asuv Altja kaluriküla esineb kirjalikes allikates esmakordselt 1465 a. Täna näed Altjal Uustalu ja…

Linnutee on 3,5 km pikkune matkarada, kus võid liikuda jalgsi, jalgrattal, suuskadel ja ratsa. Rajal on neli puhkekohta, kus võid lõket teha ja väsinud jalgu puhata ning kaks piknikuala…

Setomaal, Pikalombi  matkaradadel, on kaks võimalikku alguspunkti: Värska Veekeskuse parkla või Värska Sanatooriumi Värska lahe äärne külg.  Radade pikkused on 3,8 ja 9,1 km. Loodusrajad on…

Väikese Munamäe tippu ronimise vaev tasub igal juhul - vaade ulatub selge ilmaga üle 50 km. Väikese ehk Otepää Munamäe absoluutne kõrgus on 207,5 m. (suhteline kõrgus üle 80 m). Väikese Munamäe…

Rannametsa jõe lammimetsas kulgeva infotahvlitega õpperaja eesmärgiks on tutvustada Eestis vähe esinevaid lammimetsi ning neile omaseid taimekooslusi. Rajal tuleb ületada ka purdeid ja mahalangenud…

Park asub ürgoru nõlval ja on oma nime saanud ordulossi varemete järgi. Kui linn 19. saj. teisel poolel kasvas, tekkis vajadus puhkeala järele. 1863.a. saadi mõisalt õigus lossimägesid kasutada…

Võib oletada, et Loode tammiku vanima põlvkonna moodustavad puud, mis jäid järele Peeter I algatatud laevastikuehituse kampaaniast. Tammik on mitmete haruldaste rohttaimede kasvukoht. Loode tammikust…

Kantsi kõrtsihoone / Emajõe-Suursoo looduskeskuse juurest algab ja lõpeb 3 km pikkune ja 1,2 m laiust laudteed mööda kulgev õpperada, mis teeb tiiru jõeäärsel lammil, tarnamättalisel madalsoo…

Rõuge ürgoru matkarada on 10 km pikkune. Raja alguspunkt on Hinni kanjon või Rõuge Ööbikuoru Külastuskeskuse parkla. Ööbikuorust Hinni kanjoni poole kulgeval matkarajal võid uurida vesioinaid…

Suurema osa aastast on Haapsalu Tagalaht põnev linnuvaatluskoht. Sul ei ole vajadust minna linnast välja, vaid külasta Promenaadil asuvat 15 m kõrgust linnuvaatlustorni. Sealt saad täieliku ülevaate…

Raadi park on üks eredamaid pargikujundusi Eesti mõisaparkide ajaloos. Raadi pargi kavandas Reinhold Wilhem von Liphart, 1840-ndatel Peter Joseph Linne. 20. sajandi algul kujundati park ümber…

Hirvepark on saanud oma nime 1930. aastail, kui siin peeti hirvi. Pargis kasvab täna üle 100 taksoni puid, sh hulk haruldasi puid ja põõsaid. Park on suurepärane paik pikninkuks või sportimiseks…

Emakeele park on rajatud Väike-Maarja aleviku keskusesse eesti keele arendajate-hoidjate poolt. Pargis näed 1989.a. eesti keele arendamise ja säilitamise eest välja antava F.J. Wiedemanni…

Luunja mõisa park rajati 18. sajandil barokkstiilis pargina krahv B. C. von Münnichi poolt ja kujundati ümber vabakujuliseks maastikupargiks 19. sajandi lõpus. Pargi läheduses asub roosiaed, mis…

Treppoja joastik asub asub kohal, kus Illurma klindineemikult alguse saav umbes 10 km pikkune ja 20 km2 valgalaga Treppoja laskub paeplatoo nõlva pidi Lahepere klindilahte. Sajakonna meetri ulatuses…

Matkajate seas juba tuttav Järvi-Aegviidu matkarada pakub oma 27 km pikkusel teekonnal Kõrvemaa looduse ilu ja võlu. Matkarajast 2,5 km on laudteed ja rada kattub osaliselt Paukjärve ja Jussi…