Emakeele park on rajatud Väike-Maarja aleviku keskusesse eesti keele arendajate-hoidjate poolt. Pargis näed 1989.a. eesti keele arendamise ja säilitamise eest välja antava F.J. Wiedemanni…

Kavadi 2,2 km pikkune matkarada kulgeb mööda Kavadi järve kallast. Matkarada algab ning lõpeb Uue-Saaluse pargis, kus on puhkekoht, grillimisrestiga lõkkeasemed ja telkimisplats. Kavadi järve…

Eduard Viiralti poolt graafilisel lehel “Viljandi maastik” jäädvustatud Tammekoori tamm asub Viljandist mõne kilomeetri kaugusel Tartu suunas. Tamme ümbermõõt on 4,7 m, kõrgus 12 m. Kuigi tamme…

Luunja mõisa park rajati 18. sajandil barokkstiilis pargina krahv B. C. von Münnichi poolt ja kujundati ümber vabakujuliseks maastikupargiks 19. sajandi lõpus. Pargi läheduses asub roosiaed, mis…

Äntu looduse õpperajale jääv Äntu Punamägi on loodukaitsealune oos. Oosi lõunaotsal asus I aastatuhande algul rajatud Lõuna-Virumaa suurim muinaseestlaste linnus Agelinde. See oli 240 m pikk…

Setomaal, Pikalombi  matkaradadel, on kaks võimalikku alguspunkti: Värska Veekeskuse parkla või Värska Sanatooriumi Värska lahe äärne külg.  Radade pikkused on 3,8 ja 9,1 km. Loodusrajad on…

Luite matkarada saab alguse Alutaguse rahvuspargi külastuskeskuse juurest. Rada lookleb ürgilmelise Kauksi oja sängi ümber ning matkates saad nautida mitmekesist loodust. Raja äärde jäävad metsatukad…

Viljandi trepimägi rajati 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses linna ja järve vahelise ühendustee parandamiseks. Trepp on viiejärguline ja sel on 158 astet. Trepimäe äärde jäävad kunagiste linna…

Rannu park on osaliselt maakivimüüriga piiratud mõisaaegne park, mida ääristavad endised mõisa majandushooned ja kunagi vasallilinnust ümbritsenud tiik. Pargis asunud mõisa peahoone on lammutatud…

Tule tutvu Eesti suurimate karstikoobastega! Eesti ühel suuremal ja ainulaadsemal karstialal saad näha mitmeid karstivorme: langatusorge, lehtreid, lohke, kanaleid ja koopaid. Viis koobast on nii…

Loodi Looduspargi põhjaosa moodustab Viljandi ürgorg, mida peetakse Sakala kõrgustiku vanimaks ürgoruks. Lõuna poole jäävad Sinialliku linnamägi ja Paistu ürgorg, kus esineb arvukalt paljandeid…

Põhjarannikul Kolga ja Hara lahe vahel asuva Juminda poolsaare tipp ehk Juminda neem on huvitav selle poolest, et neeme nina läheb edasi merevee alla, jätkudes ketina suurtest kividest, mis suurema…

Matsalu rahvuspark on tuntud linnuvaatluspiirkond - tutvu Penijõe matkarajal siinse kireva linnustikuga, puisniitude ja roostikega, luhtade, rannakarjamaade ja loopealsetega. Rajal on põnev nutimäng…

Raja pikkus on 0,9 km. Näha saab Karstiala seitsme suure karstilehtriga ja Selgase dolokivikarjääri. Raja algus on Mustjala- Kihelkonna tee 2,4 km-l

Liivanõmme rada algab Nõva Looduskeskuse juurest, kulgedes mööda I MS-aegset kiviteed, möödub Allikajärvest ja suundub siis lääne poole Uuejõeni. Mööda rannavalli Peraküla poole tagasi astudes…

Pärast Soera Tallumuuseumiga tutvumist on huvitav ringi vaadata vanadel talumaadel. Sooääre metsarada kulgeb talu lähistel metsas, endistel heina- ja karjamaadel ning põikab sisse sooserva. Nii saad…

Nihatu matkarada kulgeb põhiliselt Natura 2000 hoiualal. Matkamiseks on kolm rada - 1 km, 2 km ja 4 km. Matkarajad kulgevad mööda kunagisi põlde ja karjamaid, hõlmates ka endise Roobaka küla Kooli…

Neljareeristi õpperada kulgeb Kõpu poolsaare põhjarannikul. Rajal saab tutvuda Kõpule iseloomulike kooslustega. Möirasoo on väike rannaastanguline allikasoo, kohata võib kaitsealust jugapuud…

Uuemõisa mõisa park on kaitsealune park Uuemõisa alevikus Haapsalus. Väga suur, kaheosaline ja planeeringult vabakujunduslik park läheb üle parkmetsaks. Mõisa peahoone ette jääb puuderühmadega ühelt…

Eesti pikim matkatee saab alguse Nõva looduskeskuse juurest Perakülas. Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee läbib üheksat maakonda, terve rea kaitstavaid alasid ja eksponeerib 820 kilomeetril rohkesti…