Viljandi trepimägi rajati 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses linna ja järve vahelise ühendustee parandamiseks. Trepp on viiejärguline ja sel on 158 astet. Trepimäe äärde jäävad kunagiste linna…

Matkarajast 2,5 km on laudteed, rada kattub osaliselt Paukjärve ja Jussi loodusradadega ning pakub oma mitmete telkimisalade ning lõkkekohtadega matkavõimalusi 2-3 päevaks. Rada on märgistatud…

Ojaäärse metsarada asub Palmse lähedal Lahemaa rahvuspargis Lääne-Virumaal. 3,5 km pikkune õpperada algab Ojaäärse loodusmaja parklast ja teeb ringi Kuresoo oja ja Pikapõllu oja vahelistes metsades…

Rakvere tammiku puhul on tegemist ainulaadse metsatukaga põhjamaises linnamaastikus - see on üks väheseid Põhja-Eestis säilinud tammemetsi. See tammik olevat olnud kunagi meie kaugete esivanemate…

Kilingi-Nõmme linna lähedal Allikukivi ürgoru nõlval saad uudistada suuri maa-aluseid koopaid. 1961. aastal avastatud põhjaveevoolu poolt liivakivisse uuristatud koobas on 33 m pikk ja kuni 2,7 m…

Eduard Viiralti poolt graafilisel lehel “Viljandi maastik” jäädvustatud Tammekoori tamm asub Viljandist mõne kilomeetri kaugusel Tartu suunas. Tamme ümbermõõt on 4,7 m, kõrgus 12 m. Kuigi tamme…

Erastvere on Põlva ümbruskonna üks vanemaid asulaid. Erastveres on alles vana mõisapark, kus kasvab looduskaitse all olev Erastvere tamm, mis istutati arvatavasti 1806. aastal. Pargi keskele, endise…

Kunda linnast ida suunas jääv Letipea neem ja kaluriküla on tuntud suurte rändrahnude poolest. Küla alguses asub Tagaküla Suurkivi, mille ümbermõõt on ligikaudu 30 m ja kõrgus 4m. Kalda lähedal…

Pae karstiala asub 2 hektari suurusel maa-alal, mille aluspõhjaks on kivististerikas lubjakivi. Muistendi järgi olnud vanasti Pae karstialal raudväravatega linn, mis vajunud maa alla. Hiljem…

Igale hiidlasele tuttav Kukka kivi on Lääne-Eesti saarestiku suurim ning Eesti suuruselt viies rändrahn. Kivi pikkus on 16,4 m, laius 11,0 m, kõrgus 3,7 m ja ümbermõõt 42 meetrit. Looduskaitsealune…

Rannametsa luited on alati olnud populaarseks matkamispaigaks. Luitemaa looduskaitseala külastajatele paremaks tutvustamiseks on siia rajatud looduse õpperada ja paigaldatud infotahvlid. Osaliselt…

Luhasoo maastikukaitsealal kulgev õpperada on 5 km pikkune ring, mis on osaliselt kaetud laudteega. Raja keskpunktis oleval rabasaarel on ööbimiseks väike metsaonn. Matk tasase maastikuga Luhasoos…

Sõrve poolsaare läänekaldal paiknev Ohessaare pank on umbes 500 m pikk ja kuni 4 m kõrge lubjakividest koosnev pangajärsak. Ohessaare pangal avaneb kõige ulatuslikum läbilõige meie siluri noorima…

Selgise rattarada sobib oma olemuselt ja pikkuselt parajaks treeninguks või rahulikumaks looduse nautimiseks. Tõusude ja langustega rada kulgeb mööda looklevaid metsateid ja sirgeid sihte, läbides…

4 km pikkune rada kulgeb mööda pinnase- ja laudradu läbi erinevate metsatüüpide, üle kanalite ja allikate. Männikupoolses osas asub 10 meetri kõrgune vaatlustorn, kus saab jalgu puhata. Rada on kuiva…

Kurtna matkarada algab ja lõpeb Martiska järve ääres lõkkekoha parklas. Tähistatud rada asub Kurtna maastikukaitsealal ja tutvustab erinevaid taimekooslusi, maastikuvorme ja järvetüüpe. Kogu…

Nigula Looduskaitseala on loodud kaitsmaks 6400 ha ala, mis hõlmab endas puutumatuid soid, metsi ning niite. Siin kasvab palju jõhvikaid, mis on ka Nigula sümboliks. Looduskaitseala südameks on…

Sipa ohvripärn oma oletatavalt 600-aastase vanusega on Eesti jämedaim pärn. Puu tüvi hargneb peaaegu otse maapinnalt kolmeks. Harunemiskohal on ümbermõõt lausa 8,9 m, jämedamatel harudel…

Tule tutvu Eesti suurimate karstikoobastega! Eesti ühel suuremal ja ainulaadsemal karstialal saad näha mitmeid karstivorme: langatusorge, lehtreid, lohke, kanaleid ja koopaid. Viis koobast on nii…

Eestimaa lõunatipu looduse õpperaja pikkuseks on 4,8 km ja selle jalgsi läbimiseks kulub kaks kuni kolm tundi. Lõunatipu looduse õpperada algab Naha talu suure, neljameetrise ümbermõõduga tamme alt…