Munamäe tippu ronimise vaev tasub end mitmekordselt- vaade kokku ulatub üle 50 km. Väikese ehk Otepää Munamäe absoluutne kõrgus on 207,5 m. (suhteline kõrgus üle 80 m). Väikese Munamäe kirdenõlval…

Park asub ürgoru nõlval ja on oma nime saanud ordulossi varemete järgi. Kui linn 19. saj. teisel poolel kasvas, tekkis vajadus puhkeala järele. 1863.a. saadi mõisalt õigus lossimägesid kasutada…

Tilleorust algav rada kulgeb 4,5 km pikkuselt mööda jõelammi, läbib palumetsad ja salukuusikud, jõuab Merioone allikani. Enamus rajast kulgeb mööda eramaad. Ahja jõe ülemjooksul, Tille ja Möksi…

Porkuni järv on 41,5 ha suur ja paisudega jagatud Suurjärveks ehk Ülemiseks järveks, Karujärveks ehk Alumiseks järveks, Aiajärveks ja Iiri järveks. Järve on kuulsaks teinud Suurjärves ujuvad saared…

Aluoja joaastangud asuvad Toila vallas Pühajõe külas, läänest Pühajõe orgu suubuval Mägara ojal. Aluoja on ainulaadne paepõhjaline org, kus esinevad joaastangud, kurisud ja allikad. Astangute…

Helme koopad - kõige uhkemad Eesti ala omaaegsetest grottidest on näha Helme mõisapargis. Lossivaremeist põhja pool paiknevates koobastes paljandub umbes 3 m ulatuses valge Burtnieki lademe liivakivi…

Karujärves on viis saart ja järvepõhi on enamasti liivane. Rahvamuistendi järgi saanud Karujärv oma nime sellest, et sellel kohal tülitsenud 7 karu. Nende lahutamiseks lasknud Jumal nii kõvasti vihma…

Kasari jõe vasakul kaldal asuvast tornist avaneb vaade avarale jõeluhale, kus kevadise üleujutuse ajal peatuvad pardi-, hane-, luige- ja kurvitsaliste parved. Suvel lendab siin ligiduses pesitsevaid…

Ilmatsalu-Kärevere Linnutee on 3,5 km pikkune matkarada, kus võid liikuda jalgsi, jalgrattal, suuskadel ja ratsa. Rajal on neli puhkekohta, kus võid lõket teha ja väsinud jalgu puhata ning kaks…

Rabamatk sobib hästi soode arengu ja taimestikuga tutvumiseks ning männikultuuride vaatluseks. Ringikujuline 1,8 km pikkune õpperada keerleb ümber Valgesoo raba. Rajast umbes 1 km on korralik laudtee…

Võib oletada, et Loode tammiku vanima põlvkonna moodustavad puud, mis jäid järele Peeter I algatatud laevastikuehituse kampaaniast. Tammik on mitmete haruldaste rohttaimede kasvukoht. Loode tammikust…

Ülenurme mõisapark rajati 19. sajandi II poolel koos uue peahoone ehitamisega. Hästi on säilinud nii historitsistlikus stiilis mõisa peahoone kui ka pargi kõrval asuvad kõrvalhooned, kus paikneb…

Otepää looduspark on oma territooriumi (22 430 hektarit) ulatuselt suurim maastikukaitseala Eestis. 1180 km2 suurusest Otepää kõrgustikust hõlmab Otepää looduspark hästi väljakujunenud künkliku…

Panga pank on Lääne-Eesti ja saarte kõrgeim aluspõhjapaljand. Siluri klint on ulatuslik astang,mis saab alguse Gotlandi saarelt Rootsis, kulgeb läbi Läänemere ja tõuseb maapinnale Saaremaa…

Viljandi trepimägi rajati 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses linna ja järve vahelise ühendustee parandamiseks. Trepp on viiejärguline ja sel on 158 astet. Trepimäe äärde jäävad kunagiste linna…

Naissaar, 11. sajandi allikates mainitud Terra feminarumina, 1297. a Narghetn, hiljem Nargö, ka Nargen, on Tallinna lahes mandrist 8,5 km kaugusel paiknev 1662,8 ha suurune saar, millel pikkust 11 km…

Peipsi järve kaldal saad puhata kaunitel liivarandadel ja rannamndide all või matkata erinevatel matkaradadel. Järve kalda omapärased luiteahelikud ja 40 km pikkune liivakallas on suvitajatele kui…

Luite matkarada saab alguse Kauksi Looduskeskuse juurest. Rada lookleb ürgilmelise Kauksi oja sängi ümber ning matkates saad nautida mitmekesist loodust. Rada on tähistatud viitade, kollase…

Pähni 3 km pikkune metsarada algab ja lõpeb Pähni Looduskeskuse juures. Raja alguses on infotahvel raja kaardi ning tutvustava tekstiga, edasi tuleb jälgida suunaviitasid. Metsarajal on 15 huvipunkti…

See on Narva vanim park, XIX sajandi lõpu pargiarhitektuuri näide. Asub Viktoria bastionil. Pargis ja selle ümbruses on kaks mälestusmärki. Neist esimene on 1853. aastal Victoria bastionile…