Eduard Viiralti poolt graafilisel lehel “Viljandi maastik” jäädvustatud Tammekoori tamm asub Viljandist mõne kilomeetri kaugusel Tartu suunas. Tamme ümbermõõt on 4,7 m, kõrgus 12 m. Kuigi tamme…

Kunda linnast ida suunas jääv Letipea neem ja kaluriküla on tuntud suurte rändrahnude poolest. Küla alguses asub Tagaküla Suurkivi, mille ümbermõõt on ligikaudu 30 m ja kõrgus 4m. Kalda lähedal…

Tule tutvu Eesti suurimate karstikoobastega! Eesti ühel suuremal ja ainulaadsemal karstialal saad näha mitmeid karstivorme: langatusorge, lehtreid, lohke, kanaleid ja koopaid. Viis koobast on nii…

Lääne-Virumaal, Simuna alevikus, Simuna kirikust lõuna pool asub Katkuallikas, mis on 122 kilomeetri pikkuse Pedja jõe alguseks. Katk tähendas vanas kõnepruugis allikaauku. Allikas, mis asub…

Nedrema puisniidu lõkkeplatsi ümbruses saad nautida looduse ilu ja liigirikkust ning näha paljusid kaitsealuseid taimi. Samuti on võimalik lõkkekoha juures telkida. Nedrema puisniit on üks Eesti ja…

Emakeele park on rajatud Väike-Maarja aleviku keskusesse eesti keele arendajate-hoidjate poolt. Pargis näed 1989.a. eesti keele arendamise ja säilitamise eest välja antava F.J. Wiedemanni…

Äntu looduse õpperajale jääv Äntu Punamägi on loodukaitsealune oos. Oosi lõunaotsal asus I aastatuhande algul rajatud Lõuna-Virumaa suurim muinaseestlaste linnus Agelinde. See oli 240 m pikk…

Vana-Kuuste park (3,5 ha) on rajatud 19. sajandi algul regulaarse pargina. Sellest ajast on pärit suured pärnad. Parki ilmestab väikese saarega tiik. Segastiilis park on suhteliselt liigirikas (68…

Simuna alevis paiknev Simuna looduse õppe- ja matkarada on 5 km pikk. Rada saab alguse Simuna kooli tagant ning lõppeb kiriku taga allika juures. Rada on võimalik läbida ka vastupidises suunas…

Mööda metsasisest kruusateed kulgev matkarada tutvustab sipelgate elu. Liigutakse vaid mööda kruusateed, mille ääres on teabetahvlid ja sipelgapesade juures vastavad sildid-viidad. Rada võib läbida…

Rebastemäe matkarada paikneb nii Hiiumaa kui ka kogu Lääne-Eesti vanimas osas Kõpu poolsaarel, kus 8000 aastat tagasi oli vaid ühe ruutkilomeetri suurune saareke keset avamerd. Rajal saadavad…

Jalase maastikukaitsealal kaitstakse soo-, loo- ja metsakooslusi, kaitsealuseid liike, geoloogilisi üksikobjekte ja Jalase eriilmelist külamaastikku. Kaitsealale jääb kolm metsise mänguala. Jalase…

Politseipark ehk Politseiaed on Tallinna kesklinnas Pronksi, Gonsiori, F. R. Kreutzwaldi ja J. Kunderi tänavate vahel asuv park, mis rajati 1939. aastal politsei köögiviljaaia kohale ja mille järgi…

Põhja-Pärnumaal asuv Kaisma Suurjärv on 1,2 km² suurune rabajärv. Temaga on ühenduses rabade keskel asuv Kaisma Väikejärv ning nende kahe järve vaheline ala on ehedaks näiteks puutumatust loodusest…

Poruni matkarada kulgeb põlismetsas Poruni jõe äärt mööda kuni Narva jõeni ja tagasi. Osaliselt metsateel ja enamuse laudteel kulgev rada tutvustab looduse mitmekesisust, rajaäärset taimestikku, seal…

Lüübitsa on vene küla Setomaa põhjaosas Pihkva järve kaldal. Siinsed elanikud tegelevad peamiselt sibulakasvatusega ja kalapüügiga, nagu järveäärsetes külades ikka. Küla lõunaotsa, otse järve kaldale…

Kirna 6,8 km pikkune õpperada annab hea võimaluse tutvuda Pedja jõe luhtade ja lammimetsaga. Parema ülevaate saamiseks luhaniitudest ja jõest on Altmetsa talukohta rajatud vaatetorn. Raja kaugemas…

Missos hakati haridust andma juba aastal 1753, kooli nimetati siis Peräpugola kooliks. Kunagise kooli asukohta Misso alevikus tähistab praegu mälestuskivi ja alles on ka uhke põlispuu – Kooli pettäi…

Mõniste mõisa (Menzen) kohta on teateid juba aastast 1542. Viimasena kuulus mõis von Wulffidele. Mõis hävis Vabadussõjas. Mõniste 14,6 ha suurune park rajati 1840. aastatel. See on üks vanimaid…

Kamari paisjärve puhkeala on saanud suvitajate seas populaarseks puhkepaigaks! Tule naudi kaunist vaadet järvele ja selle saarikutele! Järvel asub kaks paadisilda, rannal rannajalgpalli- ja…