Vabadussõja (1918-1920) võit on Eesti rahva jaoks oluliseim sündmus oma riigi ajaloos. Et selle mälestuseks püstitatud sambad hävitati halastamatult nõukogude okupatsiooni poolt, oli…

Vabadussõja (1918-1920) võit on Eesti rahva jaoks oluliseim sündmus oma riigi ajaloos. Et selle mälestuseks püstitatud sambad hävitati halastamatult nõukogude okupatsiooni poolt, oli…

Kõpu kihelkonna Vabadussõjas langenute mälestussammas kahekümne kahele sõjamehele avati esimest korda 1933. aastal. 1941. aastal nõukodude vägede poolt õhkulastud sambast säilinud suurt tükki on näha…

Kivikangur kujutab kividest kuhjatud hauda, mille peatsis on suur rist. Risti jalamile põllukive kokku kandes meenutab Eesti rahvas Siberisse küüditatud omakseid. Iga eestlane, kelle lähedased…

Kivikirik rajati 13. saj. teisel poolel Suure-Jaani ja Järvamaa kirikute eeskujul, millede järgi ehitati nii võlvitud kooriruum, pikihoone kui torn. 17.-18. saj. korduvalt purustatud kirik…

Lahmuse mõisa asutaja poolakas Alexander Trojanowski järgi on seda mõisat vanemates dokumentides nimetatud Trojanowski mõisaks. Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal…

13. sajandil ehitatud kirik on üks Viljandimaa ja Eesti vanemaid keskaegseid kirikuid, mis on mitu korda hävinud ja taastatud. Kirikus asuvad Anne Ratccsep'a ratasrist aastast 1598 ja J.Köleri…

Muinaseestlaste vanema Lembitu järgi nime saanud linnus rajati XII saj. lõpul. Kasutusel oli see umbes 20 aastat. Keset metsa kõrguv järskude nõlvadega looduslik linnusemägi mõjub võimsalt…

1990. aastal taasavatud mälestussammast teatakse rohkem Lembitu sambana, ilmselt seepärast, et Suure-Jaani kandist on pärit eestlaste esimene tuntud väejuht – Lembitu. Sammas avati esmakordselt 1926…

Johannese kiriku ja paisjärve vahetus läheduses paiknev kalmistu on kantud Eesti kultuurimälestiste riiklikusse registrisse.  Kalmistu rajati Katariina II 1772. aasta ukaasi kohaselt, mis keelas…

Suure-Jaani järve kaldal endise koolimaja pargis tervitab möödujat Paul Kondase pronksist büst, mille autor on skulptor Aime Kuulbusch. Paul Kondas (1900–1985) oli kooliõpetaja, ühiskondlik aktivist…

Esimene kirik Kõpus oli puust ja valmis 1674. Praegune kivikirik ehitati 1821-1825, aastal 1844 toodi kirikusse esimene orel. Umbes samal ajal valmis ka Eestis ainulaadne altarimaal, mille arvatav…

Olustvere mõisa tallihoones on välja pandud ligi 150 miniatuurset puuskulptuuri, mis kujutavad hobuseid ja inimesi erinevates tegevustes. See on vaid väike osa kohaliku käsitöömeistri Voldemar Luhti…

Olustvere mõis on üks täiuslikumalt säilinud mõisakomplekse Eestis! Juugendstiilis peahoonele lisaks väärivad tähelepanu valitsejamaja, punastest tellistest karjaõu koos meierei ja väravatega…

Heliloojate Kappide muuseum asutati 1971. aastal - siis Viljandi Koduloomuuseumi filiaalina. 1973. aastal tehti majas põhjalik remont ja paigutati hoone seinale mälestustahvel Villem Kapile. Muuseum…

Heliloojate Kappide majamuuseumi külastaja saab tutvuda pereliikmete teostega ja seejärel katsetada ise väikese pala loomist. Sobib igas vanuses osalejale. Muuseumis on olemas kontsertklaver ja…

Mõisa omapärane kooslus – külastajatele avatud ja samas mõisakool! Mõisahoonele on iseloomulik Pompei maalingutega söögi- ja kunstmarmorist ballisaal. Mõisa häärberit ümbritseb Suure-Kõpu mõisa park…

Hüpassaares asub helilooja Mart Saare (1882–1963) loominguline kodu. Suur osa Mart Saare teostest on sündinud just siin, metsade ja rabade keskel. Pärast helilooja surma asutati majamuuseum, kus saab…

Lahmuse mõisahoonest mõnisada meetrit edasi asub kauni paisjärve kaldal Lahmuse vesiveski, kus on säilinud veskiseadmed ja ümarvõlvidega kuivati. Lahmusel saab suviti ülevaate Eesti veskitest…

Olustvere mõisa sepikojas on Sul võimalus koos sepaga erinevaid sepiseid meisterdada ja tutvuda sepa tööga. Naela sepistamine on ettetellimisel ning vastavalt kliendi soovile. Algajal kulub ühe…