Eesti, ühtlasi Läänemere ja Baltimaade vanima tuletorni ajalugu algas rohkem kui 500 a tagasi, mil maamärki vajas ennekõike Hansa Liit. Hiiumaast läks mööda Põhja-Euroopa tähtsaim Ida-Lääne kaubatee ja kaupmehed kurtsid laevade kadumist Läänemerel. Nii ehitatigi laevade Hiiu madala eest…
Tõrvanina matkarada kulgeb Kärdlast mööda mereranda läbi rannaäärsete metsade Tõrvaninale. Maastikud on mitmekesised ja vaheldusrikkad. Levinud on nii kuivad kui ka märjemad metsatüübid. Esineb soostunud alasid. Liikumine mere ja metsa piirimail pakub hulgaliselt emotsioone, sest toimub pidev…
2000.a valminud Eesti üks suurimaid linnuvaatlustorne. Kevadel ja sügisel võib tornist vaadelda tuhandeid rändlinde, kes peatuvad puhkama Käina lahel.
Nelja Nurga Galerii asub Kärdla Keskväljakul ja pakub Hiiumaaga seotud loojate teoseid. Maal, foto, graafika, skulptuur, tarbekunst, disain ja veel mitmed valdkonnad on esindatud, värskelt ja kindlasti heatasemeliselt. Lisaks kunstidele pakume Hiiumaaga seotud heliloomingut ja kirjandust…
Orjaku õpperada kulgeb põhiliselt Käina lahe kaldal. Käina lahe linnustik, kuhu kuulub ligi 192 liiki, on huvitav ja liigirikas. Sügisel peatub lahel 10-15 tuhat vee- ja rannikulindu. Rada koosneb pikemast Orjaku (3 km) ja lühemast Roostikuringist (0,7 km). Rajal on linnuvaatlustorn, kolm…
Leemeti - Õngu matkarada kulgeb Hiiumaa lääneosas Mardihansu lahe ja Tihu järvede vahele jääval luitemaastikul. Tihju järved paiknevad sootasandikul ning pole ujutavad, kuid soostuvad järved on rikkaliku ja huvitava elustikuga. Ujuval platvormil saab jalgu puhata ja linde jägida. Rada algab Leemeti…
Roograhu sadama restoran asub otse mere ääres ja on avatud aastaringselt. Lisaks suurepärastele pitsadele on valikus maitsvad supid, salatid ja põhiroad. Roograhu sadamarestorani menüüs ei puudu ka kohalik hooajaline kala. Roograhu sadama restoran sobib imehästi lastega peredele, tore koht…
Tuletorn asub Ristna põhjaneemel, suhteliselt lähedal Kõpu majakale, mis on ehitatud kõrgendikule keset soid ja on seetõttu vahel uduga varjatud. See oli ka põhjuseks, miks ehitati Ristna tuletorn. Ristna tuletorn telliti 1873.a Prantsusmaalt ning hakkas tööle 1874.a. Tuletorni paigutati ka 7…
Esmakordselt kirjeldas ja iseloomustas Heilu kive 1871 ja 1879 vene geoloog Gregor Helmersen. Tema nimega seotud kive on Eestis mujalgi. Helmerseni kivikülvi iseloomustas ta kui kõige suurepärasemat gruppi soome päritoluga rändrahne, mida ta Baltimaadel on näinud. 0,5 ha suurusel maa-alal on üle 80…
Hiiumaa Muuseumi peahoone asub 1998. aastast Kärdlas endises kalevivabriku direktorite elamus, mida kutsutakse rahvasuus Pikaks Majaks. 1830.–1840. aastatel ehitatud üle 60 meetri pikkune hoone on tänaseni säilinud pikim puumaja Kärdlas. Püsiekspositsioonis saad tutvuda lisaks kalevivabriku…
Pikk ja valge kivimaja on Vaemla mõisa hoonetest üks väheseid, mis tänaseni püsti ja kasutusel. Hoone ehitati 19. sajandi keskel mõisa heinaküüniks. Praegu tegutseb siin pereettevõte Hiiu Vill. Masinatest vanimad (villahunt, kraasid ja heide-masin) on toodud Poolast. Selliseid hakati seal tootma…
Aastaringselt avatud Kristi Keraamikakoda asub Kärdla südames ajaloolises puumajas. Kristi keraamika nõud on hiiumaiselt ehedad ja mereliselt sini-rohelised, mis loodud kaunistama iga kodu. Keraamikasõbral on võimalus ise potikedral käed saviseks teha. Töötoad toimuvad ettetellimisel.
Tahkuna tuletorn asub Hiiumaa põhjatipus. Malmist tuletorni ehitust alustati 1873.a. Tuletorn on monteeritud nn Gordoni süsteemi malmosadest. Süsteem põhineb tehases valmistatud detailidel, mida on kerge transportida, mistõttu ka selle kõrge torni monteerimine osutus võrdlemisi lihtsaks. Huvitav…
Vanajõe oru õpperada asub Tihu maastikukaitsealal ja kulgeb Hiiumaa kõige kaunima jõe kallastel ning selle paiguti kuue meetri kõrguse oru nõlvapealsetel. Raja läbimine ei võta palju aega, kuid seal on mitmeid treppe, purdeid ja piirdeid, mis pakuvad füüsilist koormust lisaks huvitavale matkale…
Sellist omapärast nime kannab maanina. Teejuhatajaks on suunaviitade kõrval Hiiumaa vägilase Leigri kuju. Tegu on kirde-edela suunalise oosiga, mis kõrgemas osas on kaetud taimestikuga, kuid kaob merre kiviklibuse säärena. Puudest-põõsastest on põnevamad kuslapuu, paakspuu, türnpuu ja lodjapuu…
Barokk-stiilis Suuremõisa lossi ehitas aastatel 1755-1760 krahvinna Ebba-Margaretha von Stenbock (sünd. De la Gardie). Krahv Jacob Pontus Stenbock, kes oli pärinud mõisa oma emalt Ebba-Margarethalt, vahetas 1796. a võlgade tõttu Suuremõisa Uuemõisa vastu. Suuremõisa uueks omanikuks sai Otto…
