Tuletorn asub Ristna põhjaneemel, suhteliselt lähedal Kõpu majakale, mis on ehitatud kõrgendikule keset soid ja on seetõttu vahel uduga varjatud. See oli ka põhjuseks, miks ehitati Ristna tuletorn. Ristna tuletorn telliti 1873.a Prantsusmaalt ning hakkas tööle 1874.a. Tuletorni paigutati ka 7…
Paluküla terviserada Hiiumaal kutsub sind nautima puhast saare õhku ja imetlema saarele omast loodust. Sind ootab 1,8 km pikk valgustatud rada, mis on vastavalt ilmastikule läbitav nii jalutades, joostes, rattaga kui ka suuskadel. Loomulikult ei puudu ka kelgumägi. Lisaks on valikus veel ka 2,7 km…
Aastaringselt avatud Kristi Keraamikakoda asub Kärdla südames ajaloolises puumajas. Kristi keraamika nõud on hiiumaiselt ehedad ja mereliselt sini-rohelised, mis loodud kaunistama iga kodu. Keraamikasõbral on võimalus ise potikedral käed saviseks teha. Töötoad toimuvad ettetellimisel.
Barokk-stiilis Suuremõisa lossi ehitas 1755-1760 krahvinna Ebba-Margaretha von Stenbock (sünd. De la Gardie). Krahv Jacob Pontus Stenbock, kes päris mõisa oma emalt, loobus võlgade tõttu 1796.a Suuremõisast ning uueks omanikuks sai parun Otto Reinhold Ludvig von Ungern-Sternberg, kelle perekonna…
Roograhu sadama restoran asub otse mere ääres ja on avatud aastaringselt. Lisaks suurepärastele pitsadele on valikus maitsvad supid, salatid ja põhiroad. Roograhu sadamarestorani menüüs ei puudu ka kohalik hooajaline kala. Roograhu sadama restoran sobib imehästi lastega peredele, tore koht…
Leemeti - Õngu matkarada kulgeb Hiiumaa lääneosas Mardihansu lahe ja Tihu järvede vahele jääval luitemaastikul. Tihju järved paiknevad sootasandikul ning pole ujutavad, kuid soostuvad järved on rikkaliku ja huvitava elustikuga. Ujuval platvormil saab jalgu puhata ja linde jägida. Rada algab Leemeti…
Tahkuna tuletorn asub Hiiumaa põhjatipus. Malmist tuletorni ehitust alustati 1873.a. Tuletorn on monteeritud nn Gordoni süsteemi malmosadest. Süsteem põhineb tehases valmistatud detailidel, mida on kerge transportida, mistõttu ka selle kõrge torni monteerimine osutus võrdlemisi lihtsaks. Huvitav…
Jääkala festival on suur talvine rahavapidu jääl - jääpüük, uisutamine merejääl, jääpurjetamine, jääkeegel, jääsaun ja esinejad jää all ja jää peal. Jääkala festivali eesmärk on aktiviseerida talvist Hiiumaa kultuurielu ning tõsta inimeste teadlikust jää ja merega seotud ohtudest ja võimalustest…
Orjaku õpperada kulgeb põhiliselt Käina lahe kaldal. Käina lahe linnustik, kuhu kuulub ligi 192 liiki, on huvitav ja liigirikas. Sügisel peatub lahel 10-15 tuhat vee- ja rannikulindu. Rada koosneb pikemast Orjaku (3 km) ja lühemast Roostikuringist (0,7 km). Rajal on linnuvaatlustorn, kolm…
2000.a valminud Eesti üks suurimaid linnuvaatlustorne. Kevadel ja sügisel võib tornist vaadelda tuhandeid rändlinde, kes peatuvad puhkama Käina lahel.
Kurisu neeluauk on Kurisu küla lähistel olev karstilehter. Lehtri ülemine serv on umbes 32-meetrise läbimõõduga, alumises osas kitseneb see 12 meetrini ning sügavus on 6,2 meetrit. Selles kaob Pihla soost tulev oja maa alla. Suvel võib vähese veega näha kurisu põhjas paest aluspõhja ja väikest…
Kala ja võrk on värskelt valminud kala ja kalastustarvete kauplus-kohvik otse Kärdlasse sissesõidu ääres. Kala on värske ja püütud saart ümbritsevast merest. Samast oma merekalast tehakse ka suitsukala, kuivatatud kala ning muid kalatooteid, mida kohapeal osta ja maitsta. Värske kala on võimalik…
Sellist omapärast nime kannab maanina. Teejuhatajaks on suunaviitade kõrval Hiiumaa vägilase Leigri kuju. Tegu on kirde-edela suunalise oosiga, mis kõrgemas osas on kaetud taimestikuga, kuid kaob merre kiviklibuse säärena. Puudest-põõsastest on põnevamad kuslapuu, paakspuu, türnpuu ja lodjapuu…
Eesti, ühtlasi Läänemere ja Baltimaade vanima tuletorni ajalugu algas rohkem kui 500 a tagasi, mil maamärki vajas ennekõike Hansa Liit. Hiiumaast läks mööda Põhja-Euroopa tähtsaim Ida-Lääne kaubatee ja kaupmehed kurtsid laevade kadumist Läänemerel. Nii ehitatigi laevade Hiiu madala eest…
Hiiumaa Muuseumi peahoone asub 1998. aastast Kärdlas endises kalevivabriku direktorite elamus, mida kutsutakse rahvasuus Pikaks Majaks. 1830.–1840. aastatel ehitatud üle 60 meetri pikkune hoone on tänaseni säilinud pikim puumaja Kärdlas. Püsiekspositsioonis saad tutvuda lisaks kalevivabriku…
Pikk ja valge kivimaja on Vaemla mõisa hoonetest üks väheseid, mis tänaseni püsti ja kasutusel. Hoone ehitati 19. sajandi keskel mõisa heinaküüniks. Praegu tegutseb siin pereettevõte Hiiu Vill. Masinatest vanimad (villahunt, kraasid ja heide-masin) on toodud Poolast. Selliseid hakati seal tootma…
