Leemeti - Õngu matkarada kulgeb Hiiumaa lääneosas Mardihansu lahe ja Tihu järvede vahele jääval luitemaastikul. Tihju järved paiknevad sootasandikul ning pole ujutavad, kuid soostuvad järved on rikkaliku ja huvitava elustikuga. Ujuval platvormil saab jalgu puhata ja linde jägida. Rada algab Leemeti…
Tuletorn asub Ristna põhjaneemel, suhteliselt lähedal Kõpu majakale, mis on ehitatud kõrgendikule keset soid ja on seetõttu vahel uduga varjatud. See oli ka põhjuseks, miks ehitati Ristna tuletorn. Ristna tuletorn telliti 1873.a Prantsusmaalt ning hakkas tööle 1874.a. Tuletorni paigutati ka 7…
Eesti, ühtlasi Läänemere ja Baltimaade vanima tuletorni ajalugu algas rohkem kui 500 a tagasi, mil maamärki vajas ennekõike Hansa Liit. Hiiumaast läks mööda Põhja-Euroopa tähtsaim Ida-Lääne kaubatee ja kaupmehed kurtsid laevade kadumist Läänemerel. Nii ehitatigi laevade Hiiu madala eest…
Roograhu sadama restoran Hiiu Gruuvm asub otse mere ääres ja on avatud aastaringselt. Lisaks suurepärastele pitsadele on valikus maitsvad supid, salatid ja põhiroad ning menüüst ei puudu ka kohalik hooajaline kala. Roograhu sadama restoran sobib imehästi lastega peredele - tore koht sünnipäeva…
Sellist omapärast nime kannab maanina. Teejuhatajaks on suunaviitade kõrval Hiiumaa vägilase Leigri kuju. Tegu on kirde-edela suunalise oosiga, mis kõrgemas osas on kaetud taimestikuga, kuid kaob merre kiviklibuse säärena. Puudest-põõsastest on põnevamad kuslapuu, paakspuu, türnpuu ja lodjapuu…
Pikk ja valge kivimaja on Vaemla mõisa hoonetest üks väheseid, mis tänaseni püsti ja kasutusel. Hoone ehitati 19. sajandi keskel mõisa heinaküüniks. Praegu tegutseb siin pereettevõte Hiiu Vill. Masinatest vanimad (villahunt, kraasid ja heide-masin) on toodud Poolast. Selliseid hakati seal tootma…
Aastaringselt avatud Kristi Keraamikakoda asub Kärdla südames ajaloolises puumajas. Kristi keraamika nõud on hiiumaiselt ehedad ja mereliselt sini-rohelised, mis loodud kaunistama iga kodu. Keraamikasõbral on võimalus ise potikedral käed saviseks teha. Töötoad toimuvad ettetellimisel.
Hiiumaa Muuseumi peamaja asub 1998. aastast Kärdlas endises kalevivabriku direktorite elamus, mida kutsutakse rahvasuus Pikaks Majaks. 1830.–1840. aastatel ehitatud üle 60 meetri pikkune hoone on tänaseni säilinud pikim puumaja Kärdlas. Näitusel „Nähtamatu juubilar – Kärdla kalevivabrik 190“ saab…
Kala ja võrk on kala ja kalastustarvete kauplus-kohvik otse Kärdlasse sissesõidu ääres. Kala on värske ja püütud saart ümbritsevast merest. Samast oma merekalast tehakse ka suitsukala, kuivatatud kala ning muid kalatooteid, mida kohapeal osta ja maitsta. Värske kala on võimalik lasta kohapeal ära…
Orjaku õpperada kulgeb põhiliselt Käina lahe kaldal. Käina lahe linnustik, kuhu kuulub ligi 192 liiki, on huvitav ja liigirikas. Sügisel peatub lahel 10-15 tuhat vee- ja rannikulindu. Rada koosneb pikemast Orjaku (3 km) ja lühemast Roostikuringist (0,7 km). Rajal on linnuvaatlustorn, kolm…
Orjaku torn on Eesti üks suurimaid linnuvaatlustorne. Kevadel ja sügisel võib tornist vaadelda tuhandeid rändlinde, kes peatuvad puhkamiseks Käina lahel. Alates 1962. aastast on Käina laht linnustiku kaitsealaks ja kuulub aastast 1997 rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari alade hulka…
Barokk-stiilis Suuremõisa lossi ehitas 1755-1760 krahvinna Ebba-Margaretha von Stenbock (sünd. De la Gardie). Krahv Jacob Pontus Stenbock, kes päris mõisa oma emalt, loobus võlgade tõttu 1796.a Suuremõisast ning uueks omanikuks sai parun Otto Reinhold Ludvig von Ungern-Sternberg, kelle perekonna…
Tahkuna tuletorn asub Hiiumaa põhjatipus. Malmist tuletorni ehitust alustati 1873.a. Tuletorn on monteeritud nn Gordoni süsteemi malmosadest. Süsteem põhineb tehases valmistatud detailidel, mida on kerge transportida, mistõttu ka selle kõrge torni monteerimine osutus võrdlemisi lihtsaks. Huvitav…
Vanajõe oru õpperada asub Tihu maastikukaitsealal ja kulgeb Hiiumaa kõige kaunima jõe kallastel ning selle paiguti kuue meetri kõrguse oru nõlvapealsetel. Raja läbimine ei võta palju aega, kuid seal on mitmeid treppe, purdeid ja piirdeid, mis pakuvad füüsilist koormust lisaks huvitavale matkale…
Esmakordselt kirjeldas ja iseloomustas Heilu kive 1871 ja 1879 vene geoloog Gregor Helmersen. Tema nimega seotud kive on Eestis mujalgi. Helmerseni kivikülvi iseloomustas ta kui kõige suurepärasemat gruppi soome päritoluga rändrahne, mida ta Baltimaadel on näinud. 0,5 ha suurusel maa-alal on üle 80…
