Balletietendus "Teispool pattu"

Teispool pattu
Boris Eifman, 
F. Dostojevski romaani „Vennad Karamazovid“ ainetel

R. Wagneri, M. Mussorgski ja S. Rahmaninovi muusika
Lavakujundus: Vjatšeslav Okunev
Valgus: Boris Eifman

Maailmaesietendus: 29. aprill 2013
Esietendus Eestis: 9. märts 2019
Korraldaja: Eesti Balletiagentuur
„Inimene on saladus. See tuleb lahti mõtestada, ja kui sa mõistad seda ka terve elu, siis ära ütle, et oled aega raisanud; ma tegelen selle saladusega, sest tahan olla inimene.“ Need Dostojevski sõnad sobivad Boris Eifmani loometöö kirjeldamiseks kõige paremini. Igas oma töös on ta põhjalikult uurinud inimhinge olemuse kõige keerulisemaid sfääre.
Balletiga „Teispool pattu“ saavutas koreograaf F. Dostojevski romaani „Vennad Karamazovid“ uue plastilise tõlgenduse. Olles põhjalikult ümber töötanud omaenda 1995. aasta balletilavastuse „Karamazovid“, mis põhines samuti sellel Vene kirjanduse surematul teosel ja pälvis ülemaailmse tunnustuse, on Boris Eifman loonud emotsionaalselt ja intellektuaalselt küllastatud balletilise psühhodraama. 
„Teispool pattu“ on tehniliste ja kunstiliste väljendusvahendite poolest tänapäevane lavateos, mis tõstatab igavesi „neetud“ küsimusi. XXI sajandi alguse totaalse väärtuskriisi tingimustes on koreograaf pöördunud vankumatute kõlbeliste aluste poole ning loonud balleti Jumala salgamisest ja Jumala otsimisest, uskmatusest ja usust, inimliku patususe olemusest ja vaimsest pääsemisest.
Romaan „Vennad Karamazovid“ oli Dostojevski loometee kokkuvõte, titaanlikult heitleva mõistuse filosoofiliste otsingute tipp. Laiendades kehakeele kui inimese sisemaailma tunnetuse vahendi võimalusi, esitab Eifman oma nägemuse romaani põhiideest. Lavastus „Teispool pattu“ mitte üksnes arendab psühholoogilise balletikunsti traditsioone, vaid püüab ka lahendada teist, mitte vähem keerulist loomingulist ülesannet – luua plastiline ekvivalent hävitavate kirgede ning halva pahelise pärilikkuse teemale, mille nii geniaalselt avas Dostojevski.
Ballett „Teispool pattu“ on katse uurida Karamazovite kõlbelise katastroofi allikaid, pöörduda laia inimnatuuri sügava olemuse, saladuste poole inimsüdametes, kus saatan võitleb Jumalaga. Loobudes põhimõtteliselt romaani mõningate süžeeliinide ülekandmisest balletilavale, on Eifman keskendunud süvenemisele peakangelaste vastuoludest lõhestatud hingedesse.

„Vendades Karamazovites“ kõlab tähtis idee: kui Jumalat ei ole olemas, siis „on kõik lubatud“. Nüüdisajastut võiks ammendavalt kirjeldada teiste sõnadega: „Ka Jumal on olemas ja kõik on ka lubatud“. Just seepärast on kätte jõudnud aeg pöörduda taas küsimuste juurde, mis vaevasid Dostojevskit ja tema kangelasi. Teede otsimine üldise õnne juurde ja niisuguse harmoonia hind, pahede võim inimese üle, tõelise usu olemus. Mõtiskledes nende teemade üle, ei ole kellelgi õigust loota absoluutse tõe saavutamisele. Ent neid käsitledes läheneme samm-sammult iseenda leidmisele selles ebatäiuslikus ja muutuvas maailmas.

Teispool pattu
Boris Eifman, 
F. Dostojevski romaani „Vennad Karamazovid“ ainetel

R. Wagneri, M. Mussorgski ja S. Rahmaninovi muusika
Lavakujundus: Vjatšeslav Okunev
Valgus: Boris Eifman

Maailmaesietendus

Ajad ja hinnad
Kesklinna linnaosa, Alexela Kontserdimaja, Tallinn

Balletietendus "Teispool pattu"

09.03.2019, 19:00 - 21:00

Hind alates: 33.5 €
Maksimumhind: 143.5 €
Omadused
Uudiskiri