Eestis on palju omanäolisi ja huviäratavaid paiku, mis väärivad filmilindil jäädvustamist. Tallinna vanalinn pole viimaste sajandite vältel palju muutunud, tänu sellele on maailmanimedega filmilavastajad seda korduvalt oma linateoste tegevuskohaks valinud. Kuid mitte ainult Tallinn, ka teised Eesti vaatamistväärt paigad on maailma kinolinale jõudnud.
Uue aja šedöövrid
Idülliline Haapsalu - meri, kõrkjad, kitsad ja kõverad tänavad uduses linnas ning majesteetlik lossipark lummavad vaatajat Soome-Eesti-Saksamaa koostööfilmis „Vehkleja". Film sai 2015. aastal Hollywoodi Välisajakirjanike Ühingu poolt parima võõrkeelse filmi nominatsiooni ning aastal 2016 Soome mõjuka filmiauhinna Jussi.
Eesti ajaloo edukaim film „Tõde ja õigus" võitis Los Angeleses rahvusvahelise pressiakadeemia poolt välja antava maineka filmiauhinna Satellite Award ning valiti 91 filmi seast Oscarite eelnimekirja. Kuigi meil on olemas Vargamäe muuseumikompleks, toimusid filmivõtted Eesti kaugeimas nurgas, Võrumaal. Peale filmimise lõpetamist jäeti paik nii nagu see võtete jaoks üles sai ehitatud ning praegu on siin Filmi Vargamäe külastuskeskus.
Publiku poolt väga oodatud Chris Nolani "Tenet" on suure eelarvega spioonipõnevik, mille võtted toimusid 2019.aastal Tallinnas. Kõige olulisemad tagaajamisstseenid filmiti Lasnamäel Laagna teel ning suure maailma kinolinadel näeb siinset kihutamist 2020.aasta suvel.
Kinematograafiline pärand
Eesti on omapärane paik filmivõteteks, sest siin saab filmida erinevaid ajalooperioode dekoratsioone peaaegu kasutamata. Kui Nõukogude aegsete filmide sündmustik toimus mõnes välismaises linnas, siis võeti need sageli üles Tallinnas. Siin filmiti osaliselt ka Igor Maslennikovi legendaarne "Sherlock Holmesi ja dr Watsoni seiklused". Filmivõtted toimusid veel Sagadi mõisa ümbruses, Rebala mitmekesisel maastikul, Risti aleviku läheduses ja mujalgi.
Üheks filmiajaloo parimaks ulmefilmiks peetud Andrei Tarkovski "Stalker" on filmitud suures osas Tallinna tööstusmaastikel, tühermaadel ja Jägala jõe ääres. Vaikivad väljad, hallid tööstushooned, melanhoolsed minevikukillud näitavad hoopis teistsugust Eestit. Nõukogude Eesti õhkkond on inspireerinud ka hilisemat kinokunsti: näiteks on Paldiski linnas filmitud Rootsi linateos "Lilja 4-Ever", mis pälvis viis Rootsi tähtsamat filmiauhinda.
Filmiklassikasse kuuluva "Hamleti", mille peaosas oli tuntud vene näitleja Innokenti Smoktunovski, kaadrites võime ära tunda Türisalu pangaastangud ja Vääna-Jõesuu ranna. Helsingöri lossi makett püstitati mere kohale Türisalu panga Vääna-Jõesuu poolsel küljele.
Taevaskoda oma võimsate nõlvade ja muljetavaldava loodusega on Lõuna-Eesti üks kaunemaid looduslikke vaatamisväärsusi. Eestlastele on Ahja jõe käänulised kurvid ning kõrged liivakivipaljandid südamesse jäänud ka kultusfilmide „Viimne reliikvia" ja „Jüri Rumm" ekraanilt.
