Nostalgialaks garanteeritud! Legendaarsed söögikohad Tallinnas – keskajast nõukaaja pärliteni

Meil kõigil on nostalgia-hetki, mil meenutame legendaarseid söögikohti või elulaadi, mida tahaks kogeda veel ja veel.

Tallinnas on restorane, mis on püsinud muutumatuna ligi 70 aastat, kohvikuid, mille menüü pakub omaaegseid hõrgutisi ja paiku, mis lihtsalt autentset ja ajastutruud kogemust annavad. Vaatame üle, kuhu minna nostalgiatunnet taaslooma.

Alustuseks rändame ajas tagasi kohe mitu sajandit. Selle kohta ei sobi ilmselt sõna „nostalgia" kasutada, paremini sobiks termin „keskaja rõõmud". Kus saaks ehtsamat keskaega tunda ja maitsta kui mitte Olde Hansa restoranis – trubaduurid, pikad puidust lauad ja pingid, keskajastiili järgivad lauanõud ja elektrivalguse puudumine. Küünlavalgus on romantiline, elektrit ju tol ajal polnudki.

Huvitav fakt on ka see, et Olde Hansas ei pakuta teile kahvlit, sest keskajal peeti seda „kuradi sarveks". Ja kuna keskajal polnud Eesti veel kartul levinud, pole seda kasutatud ka restorani menüüs. Maitsta saab see eest aga meekurki, roosilehepudingut, isetehtud õlut vürtside ja ürtidega jpm.

Olde Hansa vastas asub teine keskaegne restoran – Peppersack. Seal on läbi kolme korruse keskaegse interjööriga saalid – korraga mahub sinna lausa 350 külalist. Menüüs leidub rikkalik valik nii suurepäraseid grillroogi kui parimaid palasid Eesti rahvusköögist. No ja muidugi on kogu interjöör, sealhulgas lauanõud, keskaegse olemusega.

Mainimata ei saa jätta ka keskaegset kõrtsi Kolmas Draakon, mis asub otse Raekoja platsis. Kõrtsuemada käest saab soetada rammusat põdralihaleent, kuut sorti priskeid pirukaid, metslooma grillvorstide ja raeplatsi odavaimat veini ning õlut.

Liigume keskajast aristokraatide sekka

Suursugusust jagus Tallinna kesklinna juba sajand - või rohkemgi - tagasi. Alustame Tallinna vanimast kohvikust, milleks on muidugi Maiasmokk. Kohvik on tegutsenud samas kohas juba alates 1864. aastast ja selle muudab unikaalseks pea sajand muutumatuna püsinud interjöör – uhke tumedast puidust mööbel, kaunistatud lagi ja massiivne koogilett.

Koogid, martsipanikujud, saiakesed ja muud maiused – tänaseni on Maiasmokal palju fänne ja miks ei peakski, sealt saab ju ainult kõikse paremat suutäit.

Rikka ajaloopagasiga on ka restoran Gloria. Kivihoone sissepääs näeb mõneti modernne välja, kuid niipea kui sisse astute, olete sattunud aastasse 1937 – vaade kaunile art deco restoranile tumepunastes ja kuldsetes värvitoonides. Põrandat katavad paksud pehmed vaibad, lage peeglid ning kroonlühtrid. Külaliste tagasisidest kajavad märksõnad "elegantne" ja "meeldejääv". Gloria on prantsuse köögi lipulaev Eestis.

Aristokraatlik tunnetus on ka restoranis Mon Repos, mis sai äramainimist ka MICHELINI restoranigiidis. Seal taasluuakse "kuldse ajastu" kuurordihõng, kui 19. sajandi teisel poolel jalutasid Kadriorus daamid pikkades valgetes kleitides ja pitsiliste vihmavarjudega. Restorani menüüst leiab sellise kuulsa magustoidu nagu "Šampanja ananassid".

Märksõnaks "retro"

Legendaarne ja nostalgiahõnguline restoran Tallinnas on muidugi Tuljak. Selle hiilgeaeg jäi 60ndate kanti, kuid nüüd, mil restoran renoveeriti ja elu taas sisse puhuti, on see praegugi väga populaarne koht. Silmapaistev disain, ilus merevaade, klassikalised Vana Tallinna joogid ja maitseküllane, Eesti rahvusköögi hõnguline menüü.

Nõukogudeaegne restoran Tallinnas on ka Pegasus – tegutseb aastast 1962. Vanalinnas Harju tänaval asuv söögikoht ulatub läbi kolme korruse – veidi retro-hõngulises, valgusküllases ja ruumikas restoranis pakutakse rahvusvaheliselt tuntuid, kuid hooajalisusest inspireerituid roogasid.

Legendaarsed söögikohad

Mõned restoranid pole tänaseni kaotanud oma autentset iseloomu. Kui tahad ajas päriselt tagasi liikuda, siis külasta Narva kohvikut, mille interjöörgi pole aastakümnetega muutunud. See kohvik on üle 70 aasta vana ja tuntud eelkõige oma kringlite poolest – šokolaad, pähklid, karamell, juurviljad, juust, sink ja nii edasi. Küll on tore, et kohviku omanik ei pidanud Nõukogude Liidu lagunedes vajalikuks kohvik ümber ehitada.

Kesklinna ikooniliste kohvikute hulka kuulub kindlasti ka Energia kohvik. See näeb seest välja samasugune nagu 30 aastat tagasi: punaste linadega lauad, Viini kohvikute stiilis toolid ja puidust seinapaneelid. Ka menüüs pole muudatusi märgata – on klassikalisi võileibu, rosoljet, Požarski kotlet keedukartuliga, seljanka, viineri- ja vorstipraed ja klassikalised saiakesed. Huvitav on ka see, et klientuurgi näib olevat sama.

Söögikoht, mille eripäraks on muuhulgas tema asukoht, on Teletorni restoran – paik, kus arenesid üle 30 aasta tagasi tormilised sündmused. 22. korruse kohvik-restoranist avaneb parim vaade Tallinnale ja kaugemalegi. Kui sisekujundus on veidi retrohõnguline, siis menüü on suunatud pigem kaasaegsetele toidutrendidele. Värskest hooajalisest Eesti väiketootjate toorainest valmistatud roogasid iseloomustavad sõnad lihtne, toitev ja värviline.

Ilma nendeta välismaale ei mindud...

Nimeta Eesti toiduaineid, mis olid omal ajal kuulsad ka väljapool meie riiki! Alustame Kalevi toodetest, mis on tänaseni armastatud ja hinnatud ka välismaalaste seas: eksklusiivsed käsitöökommid, martsipanikujukesed jne. Nämm!

Eesti visiitkaart oli ja on Vana Tallinna liköör. See sündis 1960. aastal Liviko legendaarse meistri Ilse Maari retsepti järgi, kes koos meeskonnaga proovis palju erinevaid kombinatsioone: kõrgeima kvaliteediga rumm, suurepäraste vürtside ja eksootiliste tsitrusviljade segu. Kusjuures Liviko tehasesse saab minna ka ekskursioonile.

Mõned mäletavad ka seda, et Eesti suitsuvorst oli alati hinnas, mida välismaale minnes kaasa haarata. Millised on sinu jaoks nostalgilised toidud ja söögikohad Eestis?