Hansa Liit Eestis – kust leida selle jälgi?

Keskajal olid kaupmehed täitsa nutikad – lõid liidu, mis aitas riikide majandused õitsele lüüa ja ka poliitiliselt mõju avaldada. Vaatame üle, mida tähendas Hansa Liit Eestile ja kus leiab praegu selle ajastu jälgi.

Hansa Liit ehk kaupmeeste ühendus oli keskajal tegutsenud Põhja-Euroopa juhtiv majanduslik ja poliitiline jõud, mis ühendas Põhja-Saksa, Skandinaaviariikide, Madalmaade ja Liivimaa linnu. Liidu juhtlinn oli Lübeck. Sajandite jooksul kuulus ühendusse ligikaudu 160 linna.

Ametlikult asutati Liit 1356. aastal, kuid koostööd tehti juba 12. sajandil. Saksa kaupmeeste poolt loodud liidu eesmärk oli kaupu võimalikult odavalt ja ohutult transportida ning kaitsta end konkurentide eest.

Suur muudatus varasemaga võrreldes oli see, et kaupmehed ei läinud enam ise merereisidele, vaid jäid linnadesse ja saatsid teele vaid oma esindajad. See aitas riikides elavdada majandust ja tõsta käibeid.

Liidu võimsaim aeg jääb vahemikku 13. ja 14. sajand, liikmed kohtusid regulaarselt hansapäevade ajal. Olulisemad hansalinnad olid alguses Lübeck, Hamburg ja Wismar.

Hansaaeg Eestis

Eestist kuulusid Hansa Liitu Tallinn (toona Reval), Tartu (toona Dorpat), Pärnu (toona Pernau) ja Viljandi (Fellin). Sellest ajast kõnelevad mitmed praegused vaatamisväärsused nagu gildimajad, kirikud, kaitsetornid, ringmüürid ja keskaegsed lossid.

Tallinn

Tallinn oli Hansa Liidu üks juhtivaid ja olulisemaid linnu. Kaubanduse areng sai meie pealinnas alguse 13. sajandil, kui linn sai olulised privileegid, sealhulgas müntimis- ja laokohaõiguse. See võimaldas kaupmeestel kontrollida transiitkaubandust Lääne-Euroopa ja Novgorodi vahel.

15. sajandil läks Tallinna linnal majanduslikult väga hästi, mis aitas arendada meie praeguse vanalinna ehitust – tulekahju hirmus keelati puidust hoonete ehitamine, jõudsalt kerkisid kivist majad, sealhulgas Suurgildi hoone, Tallinna raekoda, Niguliste kiriku juurdeehitus ja mitmed kaupmeeste hooned, millest praegu pajatavad hoone fassaadil olevad pööningluugid ja veokonksud. Linna sümboliks sai tol ajal Oleviste kirik.

Olulist rolli erinevate kaupade liikumisel mängis muidugi Tallinna sadam. Sealt liikusid läbi sellised kaubad nagu sool, kangad, teravili ja lina. 16. sajandi teisel poolel kahanes Tallinna kaubandus Hansa kaubanduse üldise languse ja suhete muutumise tõttu Lübeckiga.

Tartu

Hansa Liidu aegadest jutustavad meie ülikoolilinnas mitmed objektid, sealhulgas kirikud. Tartu oli Hansa Liidu liige, kuna linna läbis jõgi, mida mööda sai edukalt kaupu vedada. Keskaja pärandist toome välja 4 olulist maamärki, mida võiksid Tartus teada.

Toomemägi

See mägi asub keskaegse Tartu südames. Piiskopiloss ehitati sinna aastal 1234, kuid see sai Liivi sõjas kahjustada ning hävis lõplikult Põhjasõja ajal 18. sajandi alguses.

Jaani kirik

Esimest korda mainiti seda aastal 1323. Fassaadi kaunistavad üle 2000 terrakotaskulptuuri 14. sajandist. Sarnaselt piiskopilossile sai Jaani kirik Põhjasõja ajal kannatada, misjärel see taastati. 1944. aastal sai kirik taaskord sõjas suuri kahjustusi.

Tartu toomkirik

Tartu toomkirik on Eesti ainus keskaegne kirik, millel on kaks torni. Ehitus algas 13. sajandil ja lõppes 16. sajandil. Siiski hävis see Liivi sõja ajal ning pärast seda ei ole ta enam kirikuna tegutsenud. Nüüd asub seal Tartu Ülikooli muuseum.

Jõmmu laev

See puust alus on koopia sellistest laevadest, mis seilasid Eesti veeteedel hansaaegadel. Jõmmu sõidab Emajõel, Peipsi järvel ja Võrtsjärvel aprilli algusest novembri lõpuni.

Pärnu

14.-15. sajandil oli Pärnu tähtis hansalinn. Tolle aja olulisematest hoonetest tasub esile tõsta Punase torni, mis on keskaegse Pärnu linnakindlustuse üks osa, linnamüüri kagunurka ehitatud vangitorn.

Punane torn on ainus säilinud Uus-Pärnu hansalinna kaitsetorn. Nime sai raudkividest torn seda seest ja väljast katnud telliskivivoodri järgi. 17. sajandil oli torn neljakorruseline ning 6 meetri sügavuse vanglakorrusega. Säilinud on kolm korrust. 19. sajandi lõpul kohandati hoone linnaarhiiviks ja järgmise saja aasta jooksul on ruume kasutatud erinevatel otstarvetel.

Kui sind ajalugu huvitab, võiksid Pärnus minna vaatama ka seda, kus asub ja milline näeb välja seegi maja – teadaolevalt Pärnu linna kõige vanem maja. Hoone ehitati 1658. aastal Pühavaimu kiriku vana seegi alustaladele linna vigaste ja haigete varjupaigaks. Vundamentaluse puitparve uurimine tunnistab vana seegi vanuseks ajavahemikku 1250-1350. Seegi maja tänane välisilme on taastatud 17. sajandi võtmes ning hoones tegutsevad hotell St. Peterburg ja restoran Seegi Maja.

Viljandi

Viljandi kuulus Hansa Liitu alates 14. sajandist. Sellest ajast jutustavad näiteks Viljandi lossi varemed. Oma täieliku kuju ja suuruse sai linnus 16. sajandi alguseks, olles silmapaistvamaid losse Eesti ja Läti aladel. Rootsi, Poola ja Venemaa vaheliste sõdade tõttu on võimsast ordulinnusest tänaseks vaid mõni kivisein püsti jäänud.

Linnuse varemed ja selle ümber olev park kujunes viljandlastele puhkealaks juba eelmise sajandi alguses. Et linnast Lossimägedesse pääseda, paigutati 1931. aastal Kaevumäelt üle 13 meetri sügavuse kraavi rippsild.

Keskaegne linnamüür

Keskaegset Viljandit ümbritsesid kolmest küljest võimsad kaitsemüürid. 1260.-1300. aastatel rajatud müür oli ligi neli meetrit kõrge ja kohati kaks meetrit lai.

Vanadest kroonikatest selgub, et müüril oli neli torni, kust linna kaitsjad rumalate sõnadega vaenlasele ebamugavat kraami kaela loopisid. Heade kavatsustega kodanike jaoks oli müüri sees kolm väravat. Müüridest väljaspool kaitsesid linna sügavad vallikraavid.

Oma algses kohas on mitmed fragmendid kaitsemüürist nähtavad. Suurimad neist on eksponeeritud Arkaadia aias ja raekoja taga. Kauba ttänava alguses on võimalik leida osa vanast Riia väravast.

Jaani kirik

Ristija Johannesele pühendatud püstitati 17. sajandil endise frantsisklaste kloostrikiriku varemetele. Kirik on erinevate sõdade käigus mitmeid kordi purustatud ja üles ehitatud. Veel pärast II maailmasõda tegutsenud kirik suleti 1950. aastal ja muudeti kaubalaoks. Kirik pühitseti taas 1992. aastal ja leiab laialdast kasutust ka kontserdipaigana.

Huvitav teada: kellatornis on 25 kellaga kellamäng ja 3 tornikella, mis on Eestis ainulaadne.

Pärnus, Viljandis ja Tartus korraldatakse igal aastal Hansapäevasid, kus ootab rikkalik kontserdiprogramm, laval trubaduurid, fookuses keskaja kombed ja tavad, linnud ja loomad, rüütli-, ammu- ja vibuturniirid, keskaja turg, käsitöömeistrite laat, lasteküla ja atraktsioonid.

Hansa liikmeslinnad teevad koostööd ka tänapäeval. Kord aastas korraldab üks hansalinnadest rahvusvahelised kaasaegsed hansapäevad, kus osalevad teised Hanse liikmeslinnad.