12. Eesti turismikonverents Sillamäel: ettekanded ja kommentaarid
28. septembril toimus Sillamäel EASi turismiarenduskeskuse, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Eesti Turismifirmade Liidu korraldatav traditsioonidega turismikonverents, mis toob iga aasta sügisel kokku kogu sektori. Seekord kuulasid ligi 300 osalejat ettekandeid teemal „Turism – suurtes muutustes“. Peamiste teemadena käsitleti lennuühenduste võimalustega seonduvat ning äri kujundamist tulevikureisija vajadustest lähtudes.
Eesti turismisektor on turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul täna edukam kui kunagi varem. „Sise- ja välisturism on saavutanud uue rekordi, selle aasta esimesel poolel on Eesti kogutulu välisturismist võrreldes möödunud aasta sama perioodiga kasvanud 10%,“ lausus Mutso. Samas tuleb turismisektoril Mutso sõnul jääda kohanemisvõimeliseks ja tunda oma valdkonna proovikive. „Soovime lahenduste leidmisel õppida ka teiste riikide kogemustest. Selleks on konverentsil alati nii aktuaalse sõnumiga koduesinejad kui ka välislektorid.“
Konverentsi modereeris Muinsuskaitseameti juht Siim Raie, kes avaldas rõõmu, et sündmus toimub ajaloolises hoones, millel on suur väärtus ka turistidele. Ida-Viru Ettevõtluskeskuse juht Pille Sööt rääkis seiklusturismi kolmekordistunud mahtudest viimasel kolmel aastal piirkonnas. Ida-Virumaa teeb klastrina kindlat üle-eestilist ja ka rahvusvahelist brändingut seikluspealinnana ning selle egiidi alla koondumise ja koostöö tulemused on tuntavad paljudele ettevõtjatele. Sillamäe linnapea Tõnis Kalberg rääkis kavadest, kuidas saada kunagisest linnast, mida polnud kaardilgi ja mida nimetati salatatuse mõttes numbritega, turismiobjekt. Lähiaja töödeks Sillamäel on rannapromenaadi, reisikai ja jahisadama ehitus ning kultuurikeskuse juurest mereni viiva prospekti korrastamine. „Ida-Viru turismiga seotud inimesed on mõistnud, et üksinda pole mõtet pingutada, ühise tootearenduse ja turundusega saab aga kaugele jõuda,“ sõnas Kalberg.
Tallinna lennujaama juhatuse esimees Piret Mürk-Dubout tõi oma ettekandes välja, et Tallinna lennujaama reisijate arv ulatub sel aastal 2,6 miljonini. Rahvaarvu kahekordset ületamist peetakse nn maagiliseks piiriks, kus kasvu hoidmiseks tuleb leida täiesti uusi võimalusi. Lennujaama mahtude kasvamine-kahanemine avaldab mõju kogu majandusele: 100 000 lisanduvat reisijat toob majandusse 25 miljonit eurot. Mürk-Dubout’ elava huviga jälgitud ja ka saalis poleemikat tekitanud ettekandes käsitletud teemad võib jagada neiks, millega tuleb lennujaamal tegelda rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks, ja neiks, mida tuleb ette võtta kohapeal reisimismugavuse kasvatamiseks.
Rahvusvahelistest proovikividest on üks olulisemaid teemasid konkurents lennujaamade vahel. Mürk-Dubout’ sõnul on väga oluline kaugus: kuidas veenda lennufirmasid Eestisse reisima, kui juba puhtalt distantsi arvestades jõuaksid nad ööpäevas Eestisse teha kaks lendu vähem kui mõnda Kesk-Euroopa linna. Siin tulebki mängu turundusvõimekus, hästi turundades saab lennufirmadele näidata, et see tegevus on siiski kasumlik. Koostöös EASi turismiarenduskeskusega teeb Tallinna Lennujaam lennuliinide avamisel ühisturundust Eesti peamistel sihtturgudel. „Suunatud reklaam, mis toob Eestisse huvilisi, kes juba hea meelega Ida-Euroopa linnades käivad, on väga tulemuslik võrreldes üldiste, kõigile mõeldud sõnumitega kusagil linnaruumis. Näiteks British Airwaysiga on saanud ajutisest püsileping tänu koostööle turismiarenduskeskusega.“ Lennujaama juht rõhutas, et Eestile on oluline nn hub’ide baas. „Meilt ei saa kunagi kõigisse sihtkohtadesse ainult otselendudega. Küll aga tegeleme tõsiselt nn ühendatavuse indeksi (ingl k connectivity) ehk näitajaga, mis iseloomustab, kuhu ja mis aja jooksul saab edasi reisida.“ Rõõmu teeb ka Tallinnasse lendavate lennufirmade hea tasakaaluga värviline portfell, kus kellelgi pole liialt monopoolset seisundit. Leedu on üle elanud ajad, kui peaaegu monopoolne riigifirma kokku kukkus. Siis võtsid turu üle odavlennufirmad. Ärituristi, kes toidaks majandust, need aga tuua ei suuda. Tallinn on eri firmade tasakaalustatuse mõttes tunduvalt paremas seisus.
Kohapealsetest teemadest on Tallinna Lennujaam täheldanud, et online-mürale vastukaaluks on suurenenud otseteeninduse vajadus. Paljud reisijad tahavad head konsultatsiooni, seetõttu kipub puudu jääma praegustest check-in-kassadest. Aktiivselt tegeldakse ka lennujaama ja linna ühendamisega, sh taksode etteandmisega, käib tramm, algab parkimismaja ehitus. Euroopas ja kogu maailmas ollakse nende lennujaamade hulgas, mida lumeolud ei häiri. „Kui selline lennujaam on tupik, siis sellist tupikut me tahtsimegi,“ parafraseeris Mürk-Dubout.
Pawel Rek, Amadeusi Kesk-Euroopa regiooni juht käsitles põhjalikult tulevikutrende. Tema sõnul veavad muutust 3 vaala:
- Tehnoloogia. Mobiiltelefonid tungivad kõigisse eluvaldkondadesse; protsessid kiirenevad: 50 miljoni kasutajani jõudmine võttis lennundusel 68 aastat, Pokemonil 19 päeva; digitaalne revolutsioon: suurimal taksofirmal (Uber) pole endal ühtki taksot, suurimal majutusepakkujal (Airbnb) pole omal kinnisvara, suurim meediaettevõte (Facebook) ei loo ise sisu jne.
- Makromajanduslikud trendid. Keskklass moodustab aastaks 2020 enamiku globaalpopulatsioonist esimest korda ajaloos; keskmine vanus tõuseb; majanduslik ja geopoliitiline ebakindlus on kõrge; arenevad turud kasvavad kiiresti. Aastal 2030 moodustab turism 11% maailmamajandusest.
- Kultuuri muutus, mis tuleneb kahest eelnevast. Üha enam saab kogeda enne ostu; tehnoloogia võimaldab koguda järjest enam ja üha kvaliteetsemaid kliendiandmeid; kes suudab pakkumisi personaliseerida, teenib suurema kasumi. Peale informatsiooni otsitakse inspiratsiooni. Jõudsalt laieneb sotsiaalmeedia kasutatavus, samas pole nn Y ja Z generatsioonist 77% kunagi tõstnud jalga reisibüroosse.
Muutusi kokku võttes meenutas Rek tsitaati Steve Jobsilt: pead alustama kliendikogemusest ja siis liikuma tehnoloogia juurde, mitte vastupidi.
Reisijatüübid, kellega igal turismiettevõtjal tuleks lähitulevikus arvestada, on Reki nägemuses järgmised:
- Kohustusreisijad – neid paneb reisima mingi kindel vajadus reisida kindlal ajas ja kohas (pulmareis, perereis), nad pole ajaliselt ja koha mõttes eriti vabad. Nad ootavad oma vajaduste rahuldamist, neile meeldivad lojaalsusprogrammid jms.
- Lihtsusetarbijad – tahavad planeerimise sisse osta, hindavad sujuvust ja muretust reisimisel.
- Auhinnajahtijad – luksusreisijad, linnapuhkusel olijad, tahavad saada kogemuste ja naudingute võrra rikkamaks pärast reisi.
- Kultuuripuristid – avastavad ehedat, tahavad kogeda totaalselt erinevat kodusest miljööst. Nad on jagamismajanduse kuldkliendid, ketihotellide jms vihkajad.
- Sotsiaalse kapitali otsijad – tahavad näidata, et on hästi reisinud inimesed. Reisimine pole mitte niivõrd kogemiseks kui jagamiseks.
- Eetilised reisijad – arvestavad, millist mõju reisimine avaldab keskkonnale, tahavad teenusepakkujalt keskkonnaaspektide kohta teada saada, ökomärgiste „tarbijad“.
Soovitused turismiettevõtjale:
- Vanuselise jaotuse asemel vaata pigem inimeste huve ja motivatsiooni, miks keegi reisib.
- Kaalu, mida võiks teha inimene ja mida tehnoloogia, sõltuvalt reisijatüübist;
- Jälgi oma teenuse kujundamisel, et reisikogemus oleks igal sammul efektselt jagatav;
- Loo pakette, mis arvestavad reisijakäitumise arengut.
Haagi hotellinduse kõrgkooli uuringukeskuse ekspert dr J.A. Oskam käsitles AirBnB’d ja selgitas arvukate näidete varal, kuidas Airbnb, kuigi turundatud jagamismajandusena, omab peamiselt mis tahes täiesti ärilise iseloomuga tegevuse jooni:
- Inimesed kasutavad seda, et eristuda massist. Samas: Berliinis on siis…miljon inimest igal aastal, kes arvavad et nad pole massituristid.
- AirBnB tutvustab end jagamismajandusena. Samas: näitavad Euroopa suurlinnade (Amsterdam, Berliin, London, Madrid) andmed, et tuba renditakse välja ainult 17% ja kogu korterit 83% juhtudest!
- Räägitakse lisategevusest, mitte ärist: Samas tulevad piltlikult öeldes inimesed hommikul ülikonnaga telgist välja, sest oma korter on tulusalt teenima pandud. Kasvab ka nn multilisterite arv, kes üürivad välja mitut korterit, neid on Euroopa linnade andmetel üle poole väljaüürijatest. Tallinnas langeb multilisterite arvele 57% üüritud ruumidest ja 65% tulust.
- AirBnB kasvuga on kaasas käinud ülerahvastatus turistidega. Linnadel pole võimalik neid salajasi vooge hallata ega kohandada linna infrastruktuuri hüppeliselt suureneva turistidehulga vastuvõtmiseks.
Oskam resümeeris: jagamine peaks tähendama alakasutatud ressursi paremat kasutuselevõttu, tähendab tihti aga napi ressursi kasutusotstarbe muutmist ja survet kohalikule elanikkonnale (kinnisvaraturu kuumenemine üürikorterite kokkuostu tõttu). Praktika näitab, et tegu pole niivõrd rikkuse õilsa jaotamise ja parema kontaktiga inimeste vahel, vaid äriga reguleerimata majanduskeskkonnas.
***
Valmimas on konverentsi video, mis peagi ilmub sel lehel: https://www.youtube.com/user/visitestonia/videos
