Vabrikuväljak

1830. aastal tõid vennad Konstantin ja Eduard von Ungern-Sternberg kalevivabriku Suuremõisast üle Kärdlasse. Kärdla ja kogu Hiiumaa arengut otsustavalt mõjutanud vabrik kasvas väga kiiresti. 1830 töötas seal 210 töölist, 1880. aastail juba 770. Kärdlast kujunes oma 2000 elanikuga selle aja märkimisväärseks keskuseks.
1941.a oktoobris vabrik hävines, kuid säilinud on tööliste majad ja paruni elamu (Pikk Maja). Vabrikuväljakule püstitati 1982.aastal mälestusmärk Kärdla kalevivabrikule, graniidist alusele asetatud õõnsaks lõigatud kujund sümboliseerib kangastelgi.