Maapiirkondade hõre inimasustus ja põlised metsamassiivid jätavad palju eluruumi imetajatele – Eesti suurkiskjate asurkonnad on Euroopa ühed tugevamad ja elujõulisemad. Pisikese Eesti metsades elab üle 600 pruunkaru, 700 ilvese ja 150 hundi – peaaegu sama palju kui meie põhjanaabrite palju suurematel aladel.

  • Pruunkaru magab novembri lõpust kuni aprillini talveund, aga kevadel kolab ringi juba koos poegadega.
  • Ilves on erinevalt teistest suurkiskjatest päevase eluviisiga ning väga uudishimulik loom. On täiesti tavaline, et ta jälgib sinu tegemisi kusagilt lagendikuservalt. Ilvest looduses näha on suur vedamine.
  • Hundist räägitakse Eestis palju lugusid. Ta on öise eluviisiga ja enamasti liigub 5–7-pealistes karjades. Suuremas karjas võib olla ka kuni tosin hunti. Jaanuaris-veebruaris võib kuulda nende ulgumist.

Talvel on populaarsed jäljevaatlusretked. Kui karud on talveunest ärganud, saad liituda ka vaatlusretkedega karuonnidesse. Kui aga metsa ei jõua, toob karukaamera aprillist oktoobrini sulle karud lausa koju kätte.

Kuula hundi ulgumist: