Kõigist Eesti kooslustest on rabad kõige ürgsemad – soostumisprotsess algas siin pärast Balti jääpaisjärve taganemist u 10 000 aastat tagasi ja kestab tänaseni. Soode elustik on ainulaadne – paljud looma- ja taimeliigid saavad elada vaid seal. Umbes veerand Eesti taimedest kasvab just soodes, nende seas ka palju jääaja jäänukeid.

Eesti rabades kuni 17-meetrine turbakiht

Rabad kujunevad välja väga pika aja jooksul. Seal leidub maapinnas rohkelt turbasammalt. Kui see kasvab, kerkib pinnas nagu leivapäts – madalsoost saab siirdesoo ja lõpuks raba. Turbasammal muutub kõdunedes turbaks. Enamikus Eesti soodes on turbakiht keskmiselt 3–6 m. Rekordiline turbakiht asub Lõuna Eestis, Suure Munamäe lähedal ja on u 17 m paksune.

Eesti soodes on talletunud tohutu kogus turvast – iga elaniku kohta umbes 1600 tonni. Turvas on väärtuslik nii energiaallikana kui ka aianduses ja Eesti on turba ekspordis Euroopas olulisel kohal.

Rabamatkad Eestis on põnevad igal aastaajal

Rabamatkad on Eestis populaarsed ja nende korraldajaid rohkesti. Peaaegu igast Eesti nurgast leiab mõne laudtee, mis viib külastaja salapäraseid rabamaastikke avastama. Peale laudteede saab soomaastikke aasta läbi avastada räätsadega, talvel ka suuskadega. Ja kui soovid eriti meeldejäävat kogemust, tule rabasse päikesetõusuks.

Kuula hommikuse raba hääli: