Eesti käänulisel, inimtegevusest vähe mõjutatud rannajoonel pakuvad silmailu liiv, kivid, astangud ja roostikud. Vaheldusrikas rannik pakub palju sobivaid elupaikasid veelindudele – Eesti on linnuvaatlejate paradiis. Meil on  üle 1500 saare ja laiu, mis moodustavad peaaegu 10% Eestimaa pinnast. Vaid kümnekonnal neist on püsielanikud, ülejäänu on lindude päralt ning pesitsusajal liikumispiirangutega. Suurimatele saartele – Saaremaale, Hiiumaale ja Vormsile – pääseb aasta läbi praamiga, talvel ka üle jäätee.

Läänemeri on Atlandi ookeaniga ühendatud kitsa Taani väina kaudu, mistõttu ei ole Eesti rannikul tõuse ega mõõnasid ja merevesi on vähesoolane. See on loonud kordumatu segu mere- ja mageveeliikidest, kes on kohanenud eluks just nendes tingimustes.

Meri Eesti ajaloos – kalapüük, kaubandus ja merelahingud

Suur osa Eesti ajaloolistest ametitest olid seotud merega. Peale kalapüügi peeti tihedat vahetus- ehk sõbrakaubandust naaberriigi Soomega. Eestis oli rohkem vilja, Soomes rohkem kala, aga vahetati muudki. Tegeleti ka hülgejahi ning soola ja piirituse salakaubaveoga. Kuna Põhja-Eestis oli küllaga mastimände, hoogustus 19. ja 20. sajandil laevaehitus ja Käsmu rajati kaptenite kool. Eesti kapteneid ja siin ehitatud laevasid võis kohata kõigil maailmameredel.

Hea geograafilise asukoha tõttu Venemaa, Skandinaavia ja Euroopa vahelisel veeteel oli Eesti võõrvallutajatele peibutav. Seetõttu on siin peetud rohkesti lahinguid. Sõjategevuse jälgi võib merepõhjast leida praegugi – sukeldujatele sobivas sügavuses leidub palju laevavrakke.

Meie meri on muutlik – suvel võib meri olla üle 20 kraadi soe, aga talvel sõidetakse suurematele saartele ka jääteed pidi. Sul on palju võimalusi nii rannapuhkuseks kui ka veeturismiks ja veespordiks. Tule ja otsi need üles.

Kuula ranniku ja väikesaarte hääli: