Saar on tegelikult lähemal Lätile kui Eestile. Ruhnu kui Eesti mandriosast kaugeima saare elanikud tunduvad elavat oma reeglite järgi ning eelistavad hoida pigem omaette.

Rootslased kutsuvad Ruhnut Runöks ning saarele viidatakse tihti kui “Riia lahe pärlile”.

Esimesed inimasustuse jäljed Ruhnus, seotud arvatavasti hooajalise hülgejahiga, on pärit umbes 5000 aastast eKr. Kirjalikult mainiti Ruhnut esimest korda Kuramaa piiskopi vabaduskirjas 1341. aastal.

Ruhnus asub Eesti üks vanimaid puitehitisi, 1644. aastal ehitatud Ruhnu puukirik. Saare kõrgeimas punktis, Haubjerre mäel, asub Gustav Eiffeli enese poolt kavandatud ainulaadne metallmajakas. Torni detailid valmistati Prantsusmaal ning torn pandi kokku Ruhnus 1877. aastal.

Saar on populaarne matkajate seas. Väsinud matkalised tunnevad ehk eriti mõnu Eesti ühe sügavama kaevu tervistavast soolakast veest. Ujumiseks on parim laulvate liivadega Limo rand. Ruhnu mets on koduks kaitse all olevatele ainulaadsetele taimeliikidele.

 

Kas teadsid?
2006. aasta kevadel saabus 40 km kauguselt Lätimaalt Ruhnu saarele ujuval jääpangal pruunkaru. Kuna Ruhnus polnud sajandeid ühtegi suurt kiskjat olnud, sai karu teekonnast ja saarele elama asumisest Eesti ja Läti meedias sensatsioon. 2007. aasta aprillis kinkisid lätlased ruhnlastele 40-kilose šokolaadist karu, mis enne ärasöömist vaatamiseks välja pandi. Šokolaadist karu söödi ära sama aasta detsembris. Mis aga juhtus päris karuga? Ühel päeval karu lihtsalt kadus.