UNESCO on kandnud Kihnu pulmatseremoonia ja kultuuriruumi maailma vaimse ja suulise pärandi nimekirja.

Kihnu on Riia lahe suurim ning Eestis suuruselt seitsmes saar. Koos naabersaartega moodustavad nad Kihnu valla - riigi väikseima omavalitsuse.

Kihnu saare esmamainimine Kyne nime all leidis aset 1386. aastal ning selle elanike mainimine 1518. aastal. Ajalooline tõendusmaterjal viitab sellele, et kalamehed ja hülgekütid on Kihnus käinud juba 3000 aasta eest. 

Paljude aastate jooksul on Kihnu mehed veetnud suure osa ajast merel ja jätnud saare asjad naiste ajada. Kihnu naistest on saanud saare käsitööd, tantse, mänge ja muusikat sisaldava kultuuripärandi kaitsjad ning edasikandjad. Erinevalt meestest kannavad naised igapäevaselt rahvariideid. Seetõttu võib Kihnus tihti näha rahvariideid kandvat vana naist mootorrattal või isegi traktoriroolis.

Kihnu on huvitav igale kultuurist ja kultuuripärandist, omapärasest loodusest ja sõbralikest inimestest huvitatud külalisele.

Et kogeda vanu traditsioone, proovi Kihnut külastada rahva- või kirikukalendri tähtpäevade ja pühade paiku, näiteks jõulude, jaani- või kadripäeva ajal.

Kihnu on ideaalne koht jalutamiseks, kalapüügiks, rattasõiduks ning sõbralike saare-elanikega tutvumiseks.

Kihnu on suurepärane vahepeatus rannikureisil - võid vabalt veeta ühe õhtu või 2-3 päeva kohaliku ajaloo, looduse ja traditsioonidega tutvudes.

 

 

Mida Kihnus teha ja näha: