Enamik Eesti saartest on pindalalt tegelikult väiksemad kui 0,1 km² ning liiga väikesed, et omada mingit kultuurilist või turismialast tähtsust. Hoolimata ilusast maastikust on saartel tihti vaid pisikesed asundused ning piiratud ühendus maismaaga. Enamik pisematest saartest ja laidudest asub Väinameres.

Eesti keeles on saare nimetamiseks mitu erinevat sõna – laid, rahu, kare, kuiv, nasv – neid kasutatakse olenevalt saare suurusest, vanusest ja väljanägemisest.

Eesti saared on üksteisest väga erinevad. Mõned on lihtsad maalahmakad, mis kaetud kruusa ja laastudega, teisi katab lokkav taimestik. Madalad roostiku alla mattunud lahed pakuvad kaitset kiskjate (aga ka inimeste) eest. Saartel leidub palju sobivaid tingimusi väga erinevate taimede, loomade ja eriti lindude jaoks.