Eesti ametlik turismiinfo
Eestis on üle 1500 saare, igaühel oma ainuomane nägu. Kui Saaremaa ja Hiiumaa on eestlase jaoks üsna levinud puhkuse veetmise kohad, siis paljud meist on külastanud Ruhnut, Vormsit, Kihnut või hoopis mõnda Eesti väikesaart?
Saartel liigub elu omas tempos ning rahvuslikud traditsioonid on tugevamad kui mandril. Saared on ideaalseks kohaks, kus kogeda meie esivanemate elustiili enne moodsaid aegu. Loodus on peamiselt puutumata ning paljud külastajad leiavad saartel oma sisemise rahu.
Reisiplaneerija – vaata marsruudisoovitusi või koosta oma reisiplaan.
See tundub uskumatuna, kuid Eestis on tõepoolest ligikaudu 1500 saart.. Enamik Eesti saartest on pisikesed ning vähese kultuurilise väärtusega. Suuremat huvi võivad need aga pakkuda juhul kui tegeled linnuvaatluse, kanuusõidu, purjetamise või kalapüügiga.
Saaremaa on Eesti suurim saar, mis asub Balti meres Hiiumaast lõuna pool.
Saaremaa ainsas linnas, Kuressaares, asub hästi säilinud keskaegne loss. Kiviaiad, rookatused, töötavad tuuleveskid ja koduõlu on märgid, mille järgi saad kindlasti aru, et oled saabunud Saaremaale.
Suuruselt teine Eesti saar tekkis meteoriiditabamuse tagajärjel. Hiiumaal on lennuühendus Tallinnaga, kuid talviti pääseb saarele ka mööda jääteed. Hiiumaad tuntakse tema majakate, rikkumata looduse, Ristimäe ning kohalike huumorimeele järgi.
Unised kalurikülad, töötavad tuuleveskid, rookatusega maamajad, hulganisti metskitsi, põtru ja linde ning veidi kõrvalejääv asukoht teevad Muhu saarest sügavalt eestiliku paiga. Liiva külas asuv Muhu Katariina kirik koos oma paganlike hauakividega on üks vanimaid Eestis.
Vormsi asub Hiiumaa ja mandri vahel. 92-ruutkilomeetrise pindalaga on see suuruselt neljas Eesti saar. Vormsi nimi on tuletatud saksakeelsest nimest Worms või rootsikeelsest nimest Ormsö (mõlema tähenduseks “ussisaar”).
Kunagisest hülgeküttide ja kalurite saarest on tänaseks saanud kultuuriliselt märkimisväärne ja tugevalt matriarhaalne ühiskond. Naised hoolitsevad kultuuripärandi säilimise eest sel ajal kui mehed tegelevad kalapüügiga.
Ruhnu asub Läänemeres Riia lahes. Eesti lõunapoolseim saar, millele on viidatud ka kui Läänemere pärlile, on asukohalt lähemal Lätile kui Eestile. Ruhnut külastades küsi kohalikelt hiiglasliku šokolaadist karu kohta ning vaata kindlasti iidset puukirikut. Mõlemad on omamoodi intrigeerivad.
Umbes 3500 aastat tagasi merest kerkinud Prangli saar on suuruselt Eesti 13. saar. Koos Aksi (ehk Väike-Prangli) ja Keri saarega moodustab Prangli ühtse aheliku Soome lahes
Pakri saari on kaks: Suur-Pakri ja Väike-Pakri. Need asuvad põhjarannikul, Paldiski linna lähedal. Suur-Pakri oli nõukogude sõjaväe kaitsepommituste polügoon, sellest ajast on säilinud hulk militaarrajatisi. Mõlemad saared on tänu mitmekesisele looduskooslusele kaitse all.
Aegna on väikesaar, mis asub Tallinnast vaid 14 kilomeetri kaugusel. Suur osa kaunist saarest on kaetud metsaga ning kuulub looduskaitse alla. Huvitavat vaatamist pakuvad vanad militaarrajatised, rändrahnud ning liivarannad.
Naissaar on Tallinnast kümnekonna kilomeetri kaugusel asuv looduskaunis saar, mis võlub ilusa liivaranna, mitmekesiste matkaradade ja tsaariaegsete merekindluse rajatistega. Igasuvisel Nargen Festivalil pakuvad Naissaarel kultuurielamusi kõrgetasemelised kontserdid ja etendused.
Pisike Piirissaar meelitab külalisi omanäolise kultuurimiljöö ning kauni ja puutumatu loodusega.
Abruka saare lummavad merevaated, ürgse ilmega liigirikas laialehine mets ja rahulik saarekultuur sobivad hästi vaikust ihkavale turistile.
