Noarootsi vald üllatab külastajaid oma kakskeelsete kohanimedega, imekaunite liivarandade ja männimetsadega ning seda peetakse üheks parimaks linnuvaatluskohaks Eestis.

Noarootsi oli koduks rannarootslastele – rootslastele, kes kodunesid Eesti rannikualadel ja saartel 13. sajandil. Rootslased elasid siin kuni 1939. aastani, kuni Nõukogude Liit rajas Eestisse sõjaväebaasid ning Noarootsist sai piiriala. Enamik rootslasi lahkus Eestist ning nende asemel asustasid piirkonna sõjapõgenikud Ida-Virumaalt ja Ingerimaalt.

Uus ajastu Noarootsi värvikirevas ajaloos algas 1980ndate aastate lõpuga, kui piiriala kaotati ning kohalikud elanikud said oma kodudesse tagasi pöörduda. 1988. aastal korraldati esimesed rahvapäevad.

Noarootsi maastik on tipitud väikeste järvede ja roopuhmastega. Kümned tuhanded linnud saabuvad siia oma kevadistel rändudel. Mööda kauneid Österby randu on lausa lust jalutada. Pürksi mõisaaias kasvab Eestis haruldane valge pöök.

Noarootsi on ideaalne koht matkamiseks, purjetamiseks, jahtimiseks, surfamiseks, linnuvaatluseks ja eriti põnev inimestele, kes on huvitatud nõukogude ja Rootsi ajaloost.

Noarootsi on suurepärane peatuspunkt, kui käsil rännak mööda rannikut.

 

Kas teadsid?

Umbes 10 kilomeetrit Põõsaspeast põhjas tabas 475 miljonit aastat tagasi merepõhja meteoriit. Neugrundi kraatri diameeter on seitse kilomeetrit, mis teeb sellest suurima omataolise Eestis. Teadlased usuvad, et Loode-Eestist leitud bretšakivid pärinevat just sellest löögialast.