Tänu haruldaselt puhastele liivarandadele ja tervendavatele männimetsadele on Narva-Jõesuu olnud juba aastakümneid oluline puhkelinn.

Esmakordselt mainiti Narva-Jõesuud 1503. aastal Liivi ordumeistri W. Plettenbergi märkmetes. Aastal 1684 anti linnale nimeks Hungerburg (tõlkes „näljalinn“). Sajandite jooksul on linn kandnud mitmeid nimesid, kuni 1922. aastal anti sellele ametlikult nimeks Narva-Jõesuu.

19. sajandi alguses, kui avati esimene sanatoorium, sai linn populaarseks puhkuse paigaks Peterburi kõrgklassi hulgas, kes kutsusid linnakest „Balti mere pärliks“ või „Põhjamaade Rivieraks“.

Tänapäeval on Narva-Jõesuul külastajatele pakkuda erinevaid puhkekeskusi ja spaasid. Linn tõmbab ligi inimesi, kes naudivad valge liivaga randu, männimetsi, puitpitsiga ehitisi ja võimalust kõndida möödunud sajandi vaimsete suurkujude jälgedes.

Tegu on ideaalse puhkekohaga peredele ja paaridele, kes naudivad jalutuskäike, ujumist, mudavanne ning omanäolise linnakese rahu ja ilu. Linnas saab nautida nii eesti kui vene ajaloolist ja kultuurilist pärandit. Samuti on tegu suurepärase vahepeatusega neile, kes reisivad Peterburi ja Tallinna vahet.

 

„Näljalinna“ legend. Legendi järgi andsid linnale selle nime saksa kaupmehed, kes sattusid rannikule merehädalistena ning ei suutnud sealt toitu leida. Nii nimetasidki nad koha Hungerburgiks – Näljalinnaks ning küla, mis paistis jõe teiselt kaldalt, sai nimeks Magerburg – Vaeste küla.

 

Kas teadsid? Narva-Jõesuu asub Euroopa rannikuraja E9 kirdepoolses lõpus. Rada on 5000 km (3125 miili) pikkune ja saab alguse Portugalist, Cabo de São Vicente'st.

 

Mida Narva-Jõesuus teha:

  • külastada Narva-Jõesuu randa
  • imetleda puitpitsiga kaunistatud ehitisi
  • nautida männimetsa vaikust ja rohelust
  • külastada koduloomuuseumi