Harjumaa lavamaa ja Pandivere kõrgustiku vahel paiknev Kõrvemaa ei ole selgete piiridega: kohalikud juhatavad üht ja ametlikud teatmeteosed pisut teistmoodi. Kõige lihtsam on öelda vast nii, Kõrvemaa jookseb kirde-suunalt ja Soome lahe äärest edelasse kuni Navesti jõeni.

Kogupindala 3130 ruutkilomeetrit hõlmab endas haruldasi karstialasid: piirkondi, kus jõed voolavad nii maa all kui maa peal ja on kuivematel perioodidel oma koobastikega põnevaks uurimispaigaks.

Ennekõike räägitakse Kõrvemaast aga suurte rabade ning künklike mõhnade ja oosidega seoses – pühapäevajalutajale jagub silmailu, kogenud matkajale aga pakuvad liivased rajad ning kõrgustesse küündivad künkavallid päris parasjagu väljakutset. Legendi järgi olevat Kalevipoeg siin künniväsimust puhanud, hundid sel ajal aga tema valge hobuse maha murdnud. Kalevipoja hobuse kerest olla saanud alguse Kõrvemaa kõrgeim punkt, 107 meetrit üle merepinna kõrguv Valgehobusemägi ning poolelijäänud künd põhjuseks piirkonna mühklikule maastikule. Täna aitab Valgehobusemäelt avanevat suurepärast vaadet nautida ka 28 meetri kõrgune, huvilistele avatud vaatetorn.

Piirkond on rikas kaitsealuste taimede leiukohtade poolest (viimastel aastatel on siit leitud 23 liiki käpalisi), samuti on Kõrvemaa oluliseks pesitsuskohaks mitmetele haruldastele linnuliikidele nagu kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg. Foto- ja vaatlusrõõmu pakuvad kevaditi ka metsiste pulmatantsud vaiksetel metsalagendikel.

Paljude jaoks mõjub nimi – Kõrvemaa – veidi eksitavalt. Kuiva ja lageda pinnase asemel leiad siit üle 100 erineva, nii metsiku kui hooldatud järve ja kaks suur veehoidlat: Soodla ja Eesti kirjandusklassikast tuttav maaliline Paunküla. Soodla jõgi on armastatud kalastuskoht, Paunküla ümbruse metsad kuulsad kui sügise parimad seenekohad, kus männiriisikaid ja kukeseened kõrvuti kasvamas. Valgejõgi oma käändude, kobraste ehitatud tammide ja väikeste kärestikega on eriti populaarne kanuu- ja süstasõitjate seas: algajatel soovitame teenusepakkujalt vaiksemate jõetrasside kohta uurida, kogenud mõlahoidjad saavad aga mitmepäevastel matkadel oma osavuse ning vastupidavuse korralikult proovile panna.

Sügisel tasub Kõrvemaale fotojahile tulla: kui ilvest, karu või kotkaid pildile püüda ei õnnestu, tagavad elamuse värviküllased raba- ja metsamaastikud. Tutvu Simisalu vaatetorniga, roni Venemäe kõrgematele küngastele ja jaluta mööda Kõnnu suursoo laudteesid: vähe inimesi ja vaheldusrikkad maastikud muudavad Kõrvemaa ideaalseks sihtkohaks kõigile loodushuvilistele. 

Õhtu lõpeta aga sauna ja suurepärase, traditsioonilise õhtueinega mõnes piirkonna turismitalus või RMK kämpingus: igaühele leidub siin midagi!

Omal käel Kõrvemaad avastama minnes astu läbi: