Pool-looduslikud niidud tekivad traditsioonilise inimtegevuse, nagu niitmine ja karjakasvatus, tagajärjel. Need kooslused rikastavad maastikku ning pakuvad kodu väga mitmekesisele floorale ja faunale.

Puisniidud on pargiilmelised pool-looduslikud niidetavad kooslused - unikaalsed kogu maailmas. Tihti leiab siit ka haruldasi põhjamaiseid orhideesid. Eesti puisniitude käes on maailma niitude liigirikkuse rekord - 76 taimeliiki ühe ruutmeetri kohta.

Karjatatavad rannaniidud on elupaigad mitmetele ohustatud liikidele, nagu juttselg-kärnkonn ja mustsaba-vigle. Samuti on need olulised pesapaigad rändlindudele.

Luhad pakuvad häid pesapaiku rukkirääkudele ja rohuneppidele.

Lääne- ja Põhja-Eesti alasid, kus mullakiht paekivi peal on imeõhuke, nimetatakse paepealseteks niitudeks e. alvariteks. Traditsiooniliselt on seal karjatatud lambaid. Alvarid on maailmas ainulaadsed - lisaks Eestile leidub neid veel Rootsis ja veidi ka Venemaal.