Setod on etniline ja lingvistiline rühm, kes asustab Kagu-Eesti ja Loode-Venemaa ala. Seto kultuur arenes välja seguna Ida ja Lääne kultuuridest (katõ ilma veere pääl). Eestis elab umbes 10 000-13 000 setot, neist 3000-4000 oma põlismaadel.

Setode piiriala staatus on andnud võimaluse säilitada oma keel, elustiil, toit ja omanäolised rahvarõivad.

Setod on äärmiselt usklikud inimesed. Igas majapidamises on ikooninurk (pühäsenulk) ja peaaegu igas külas väike pühakoda (tsässon). Reeglina on kabeli uks lukus ning võtit hoiab enda käes külavanem või pühakoja perenaine või peremees. Võimalus külastada Seto pühakoda saabub külapühadel, kui seal peetakse palvusi.

Kabeliga seotud traditsioonid on ortodokssetele setodele väga pühad. Kirikupühade ajal kogunevad inimesed oma esivanemate hingi austama. Hommikul peetakse jumalateenistus, millele järgneb ristikäik ümber kiriku. Pärast seda külastatakse omaste haudu, kus kinnitatakse keha. Sageli jäetakse osa toitu lahkunute hingedele.

Üks võimalus kuulda arhailist seto keelt on kuulata laulmas seto leelokoori. Leelo on seto regivärsiline rahvalaul, kus eeslaulja improviseerib sõnad, mida koor järele kordab. Kuulsaimad lauljad on suutnud laulda isegi 10 000-20 000 värssi ning teeninud selle eest aunimetuse seto lauluema.

Kindlasti tasub külastada traditsioonilisi seto külasid. Need kinnised sumbkülad on ehitatud nii, et naabri aeda piiluda ei saa. Tüüpilisel talukohal on kinnine sisehoov, mida ümbritsevad majad, kõrged aiad ja väravad, moodustades kindlustalu.

Setomaa pakub palju kultuurihuvilistele. Oma minek tasuks sättida mõnele pidupäevale: Seto Kuningriigi päevale, Seto Leelo päevadele, lihavõtetele jm kirikupühadele, kirmaskile ehk simmanile. Kindlasti on imetlemist ja külastamist väärt ka Setomaa ilus loodus.

Aastal 2015. on Obinitsa küla Setomaal ametlik soome-ugri rahvaste pealinn.