Originaalne seto kultuur arenes välja seguna Ida ja Lääne kultuuridest (katõ ilma veere pääl). Eestis elab umbes 10000-13000 setot, kellest 3000-4000 elab oma põlismaadel.

Nende piiriala staatus on andnud setodele võimaluse säilitada oma keel, elustiil, toit ja omanäolised rahvarõivad.

Setod on äärmiselt usklikud inimesed. Igas majapidamises on ikooninurk (pühäsenulk) ja peaaegu igas külas on väike pühakoda (tsässon). Reeglina on kabeli uks lukus ning võtit hoiab enda käes külavanem või pühakoja perenaine või peremees. Võimalus külastada Seto pühakoda saabub külapühadel, kui seal peetakse palvusi.

Kabeliga seotud traditsioonid on ortodokssetele setodele väga pühad. Kirikupühade ajal kogunevad inimesed oma esivanemate hingi austama. Hommikul peetakse jumalateenistus, millele järgneb ristikäik ümber kiriku. Pärast seda külastatakse omaste haudu, kus kinnitatakse keha. Sageli jäetakse osa toitu lahkunute hingedele.

Kui soovid kuulda arhailist seto keelt, leia võimalus, et kuulata laulmas seto leelokoori. Leelo on seto regivärsiline rahvalaul, kus eeslaulja improviseerib sõnad, mida koor järele kordab. Kuulsaimad lauljad on suutnud laulda isegi 10000-20000 värssi ning teeninud selle eest aunimetuse „Seto lauluema“.

Kindlasti tasub külastada ka traditsioonilisi Seto külasid. Setomaa kinnised sumbkülad on ehitatud nii, et naabri aeda piiluda ei saa. Tüüpilisel seto talukohal on kinnine sisehoov, mida ümbritsevad majad, kõrged aiad ja väravad, moodustades nii kindlustalu.

Setumaa pakub palju neile, keda huvitavad erinevad kultuurid, religioonid ja traditsioonid. Samas on ka Setomaa ilus loodus külastamist ja imetlemist väärt. Kindlasti tasuks oma minek sättida mõnele Seto pidupäevale: Kirmask, Setu Kuningriigi päevad, Seto Leelo päevad, munadepühad ja kirikupühad.