Allikas: Erakogu

Rõuge linnamägi ja muinasasula

Rõuge asula kultuurkiht peitis endas mitmete eluhoonete varesid ja hulgaliselt olmeesemete leide. Asulast hilisem on loodusliku neemiku lääneossa rajatud linnus, kus asusid eluhooned, aga tänapäeval on nähtavad vaid linnuse otsavallid nende ees asetsevate kraavidega.

Keskmise rauaaja inimesed elatusid Kagu-Eestis peamiselt alepõllundusest, vähem arenenud oli karjakasvatus. Rõuge leiumaterjali hulgas on ka kohalike käsitööliste töövahendite näiteid, leide näeb Võrumaa Muuseumis. 

Kirikukihelkonnana on Rõuget esimest korda mainitud 1613.a. Alevik tekkis tänapäevasel kujul 19. sajandil.

Omadused
#visitestonia