TOPP 10 matkarada Eestis

Viru raba on üks parima ligipääsuga sooradasid Eestis, läbides Lahemaale omast metsa- ja rabamaastikku. Rada on 3,5 km pikk. Õpperada tutvustab rabataimestikku, endiseid liivaluiteid, vallseljakut ja nõmmemetsa. Läbi raba kulgeb laudtee, mille keskel on vaatetorn. Rada on tähistatud ja viidastatud. Hea teada: Kuni vaatetornini (1400 m) rajatud laudtee sobib kasutamiseks ka ratastooliga või lapsevankriga liikujatele. Erivajadustele mõeldes on ka torni esimesele platvormile juurdepääs!

4 km pikkune rada kulgeb mööda pinnase- ja laudradu läbi erinevate metsatüüpide, üle kanalite ja allikate. Männikupoolses osas asub 10 meetri kõrgune vaatlustorn, kus saab jalgu puhata. Rada on kuiva jalaga läbitav igal aastaajal. 2 kilomeetri pikkune laste- ja invarada kulgeb suures osas mööda pinnatud teed ja on tervenisti koos platvormidega läbitav lapsevankri ja ratastooliga. Mõlemale raja osale on paigaldatud kohalikku loodust tutvustavad infostendid. Ära telgi ega tee lõket, prügi võta kaasa. Marju ja seeni korja sildadest ja radadest eemal, et ka järgmine jalutaja näeks metsaande. 

Eidapere lähedal asuv Mukri raba on tekkinud järve soostumisel umbes 10 000 – 9000 aastat tagasi ja seda peetakse Eesti üheks vanemaks sooks. Rabasse viib laudtee, matkaraja pikkus on suurepärane ka lastega läbimiseks. Rabas asuv Mukri järv on saarekeste ja vesiroosidega 2,2 hektari suurune veesilm. Kes tumedat vett ei pelga, see saab siin ujuda.  Rabamätastelt saab marju korjata. Raja peal asub ka 18 meetri kõrgune vaatetorn, kus saab imelise vaate kogu rabale. Kui laudtee liiga mugav tundub, saad soovi korral ka räätsamatkale minna.

Matkamajad, vaatetorn ning laudtee meelitavad Meenikunno sohu palju loodusnautlejaid. Tegu on kauni puhkealaga. Laudteel jalutades võib silmata tavalisemaid sootaimi: hanevits, küüvits, kukemari, sookail ja tupp-villpea, raba servas kasvab ka vaevakaske. Kõige arvukamalt on mitmevärvilisi turbasamblaid. Sooserva lähedal tugevasti kinni kasvanud kraavist võivad julgemad proovida omapärase maitsega rabavett. Hea teada: Mööda laudteed on võimalik sõita ka lapsevankri või ratastooliga.

See raba on Kõrvemaa üks suuremaid rabasid. Rabamassiivi suurus on kuskil 1000 hektari kanti. Rohkete laugastega maalilise kõrgraba omapäraks on raba kaheastmelisus ehk kahel erineval kõrgusel paiknev laukavöö. Kevadel ja sügisel peatub raba laugastikul tuhandeid veelinde. Keset raba lamab Kakerdaja järv. Kakerdaja järvest kolmveerand kilomeetrit ida pool asuv 2,6 ha liigirikka puistuga Hiiesaare soosaar, arvatavalt muistne pelgu- ja ohvripaik. Loodusraja kogupikkusest on laudteega kaetud 4 km.

Raja esimene osa on pinnasetee, mis kulgeb algul mööda kõrgepingeliini alust, seejärel üle heinamaa Marimetsa ojani ning edasi piki ojakallast teabetahvliga varustatud puhkekohani. Puhkekohast viib laudtee Marimetsa rabasse. Raja lõpus asub puitplatvormil 7,6 m kõrgune vaatetorn. Marimetsa rabas näed nii madalsood, siirdesood kui ka kõrgsood, ka linnustik ja taimestik on rikkalik. Raja pikkus edasi-tagasi kokku on 9 km, sellest laudtee pikkus on 2 x 2 km, aega varu 4-5h. Rada on kohati märg - ära unusta kummikuid. Rajal on kuivkäimla, pingid puhkamiseks, infotahvel kaardi ja raja skeemiga.

Oidrema-Tuhu soostik on Lääne-Eesti üks suurimaid, aga ka noorimaid soostikke, paiknedes vaid 10 km kaugusel merest. Idapoolset osa nimetatakse Tuhu madalsooks, läänepoolset Tuudi rabaks. Sõjajärgselt püüti küll sood kuivendada, kuid õnneks jäi siiski suurem osa inimtegevusest puutumatuks. Hea teada: Raja alguses asub unikaalne vaatetorn "Trepp" mis valmis koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga. Matkarada on 950 meetrit pikk ning liikumine toimub laudteel, mis märja ilmaga võib olla libe! Raja läbimisaeg on umbes 1 tund, soovitav on kaasa võtta kummikud.

Hüpassaare 5 km pikkune matkarada viib läbi rabastuva metsa Kuresoo rabasse. Rada algab lõkkekohas, kus on on võimalik grillida ja lubatud ka telkimine. Laudtee möödub omapärastest piklikest laugastest, mille kaldale on ehitatud jalapuhkamiseks ja rabavaikuse nautimiseks platvorm. Laudtee möödub peale laugaste ja maaliliste rabavaadete ka rabasaarest, kus on võimalik jälgida varesepere töid ja tegemisi, ning väikesest puisniidust. Raja lõpus asub helilooja Mart Saare majamuuseum 

3 km pikkune Väätsa matkarada asub Väätsa looduskaitsealal Järvamaal. Kaitseala eesmärgiks on rabade, siirdesoode ja rabametsade kaitse. Laudteel on igal sammul näha raja valmimise toetajate ja ehitajate nimesilte.   Liikudes Väätsa matkarajal saab näha lõiku iidsest Paide-Tallinna taliteest. 1,2 km pikkusel rabalõigul on talitee hästi säilinud.  Mõisa ajal ühendati raba keskosas olevad laukad kraavidega, mis on nähtavad tänaseni, et niisutada Lokuta jõe ülemjooksul olevaid loodheinamaid. Muudetud veerežiimiga laugaste vahelist ala katab harva esinev 100 aastane rabamännik.  Pikemad pajatused.

Linnutee matkaraja linnuvaatlustorn asub Kärevere looduskaitsealal, mis kuulub linnuhuviliste seas enimkülastatud paikade hulka. Siin on kohatud enam kui 200 linnuliiki. Kuue meetri kõrgusest linnuvaatlustornist saab vaadelda linde, nende rännet ja pesitsust, samuti kevadist suurvett ning mitmekesist jõe-, luha- ja metsaelustikku. Siinse ala eesmärgiks on haruldaste linnu-, looma- ja taimeliikide ning nende elupaikade, metsa- ja luhakoosluste ja siseveekogude kaitse. Kaitstavateks liikideks on must-toonekurg, väike-konnakotkas, merikotkas, mitmed nahkhiireliigid, tõugjas, võldas jpt.