Eestimaa idaosas, mööda Peipsi järve rannikut lookleb Sibulatee, mis ühendab vene vanausuliste, eesti talupoja ja baltisaksa mõisakultuuri.
Kui satud Euroopa ühe suurima järve, Peipsi läänekaldale, võid avastada end teise kultuuri südamest. 17. sajandil koondusid sinna Venemaalt tulnud vanausulised, kes sõbrunesid kohaliku põlisrahvaga ja tõid endaga kaasa sibula, mille kasvatamine levis alles sajandi eest üle ülejäänud Eestimaa. Traditsioonide tunnustamiseks kuulutati Sibulatee ja Peipsi regioon 2017. aasta Eesti toidu piirkonnaks.
Lõunast lähenedes võid Sibulatee alguspunktiks lugeda Emajõe suudmes asuvat Varnjat ja selle lõpuks Kodavere kandi põlisküla Sääritsat. Selle veidi üle 30 kilomeetri pikkuse teekonna vaieldamatuks staariks on tänavkülad, kus üksteise kõrvale pikitud mitmevärvilised vanausuliste kodud annavad juba esmavaatlusel märku, et tegemist on omanäolise kultuuriga, mis on end aastate jooksul vähe mõjutada lasknud.
Kui sul on huvi vanausuliste elu ja kommete kohta rohkem teada saada, peaksid ringireisi ajal tegema peatuse Kolkjal paiknevas Peipsimaa Külastuskeskuses, kus tutvustatakse endises vene vanausuliste traditsioonilisi eluviise ja käsitöökultuuri.
2023. aasta lõpus avati Kolkja alevikus Vanausuliste muuseum, mis jutustab loo Peipsiäärsetest vene vanausulistest. Kahel korrusel laiuv ekspositsioon annab suurepärase ülevaate selle kultuurikillu ajaloost, traditsioonidest ning elust tänapäevalgi.
Muuseumi esimesel korrusel saab näha vanausuliste maja nii nagu see võis välja näha ligi 130 aastat tagasi koos traditsioonilise tubade jaotuse ning külakogukonna annetatud rõivaste, mööbli ja muude esemetega. Teisel korrusel saab joonisfilmi abil kiirkokkuvõtte siinsete vanausuliste ajaloost ning virtuaalreaalsuse keskkonnas osaleda palvusel Suur-Kolkja palvelas. Minivariandis on võimalik saada ettekujutus Varnja palvela ikonostaasist. Kogu muuseumis on vaatamiseks esinduslik valik tööriistadest, kalapüügivahenditest ning käsitööst.
Otse aiast, järvest ja metsast toidulauale
Mööda Sibulateed liikudes ei saa mööda vaadata aedade küljes rippuvatest sibulatest ja kuivatatud kalast, mis annavad märku piirkonna toidulaua ehedusest. See on nõnda mitmekülgne ja värske, et eestlased kutsuvad sageli oma suurima järve läänerannikut riigi „sahvriks". Tänapäeval käivad seal paljud endale aastavarusid ostmas, sest Peipsi sibula vastu jaekaubanduses pakutav väidetavalt ei saa. Kui soov neid ise maitsta, tasub vaid auto või jalgratas ühes paljudest peatänava ääres paiknevate lettide juures kinni pidada ning sõbralike kohalikega kaubavahetus teha.
Lisaks sibulale ja kalale on eriti suure au sees veel kurk, erisugused pirukad ja rohked metsaannid. Kohalikke maitseid pakub Alatskivil asuv Kivi Kõrts, mille retseptid on ise välja töötatud ning mille tooraine pärineb piirkonna talunikelt. Või kui tunned huvi meie kandi joogitraditsioonide vastu, telli teetseremoonia Mesi tarest või kaasaegsem käsitööveinide degusteerimine Alatskivi Mõisamaitsetelt.
Ehedaid kohalikke maitseid proovi ka Kolkjal asuvas Kostja Sibulatalus, mille peremees pakub kohalikke kuulsaid sibulapirukaid. Näljastel tasuks siiski varakult plaan valmis teha, sest Sibulatalu on avatud üksnes etteteatamisega. Siia juurde ka väike vihje kohalikust teekultuurist – kui söögilauas serveeritakse teed, tuleb suhkrutükk asetada põske, mitte tassi. Kel aega aga rohkem käes, võib talu peremehega ehtsate Peipsi sibulavõrkude punumist õppida.
Külasta muinasjutulist Alatskivi lossi
Tagasihoidlike vanausuliste kõrval elasid kontrastina Sibulatee piirkonnas ka baltisaksa mõisnikud. Alatskivil asuv jõeorgu rajatud neogooti stiilis 19. sajandist pärit mõisahoone on üks kauneimad Eestis. Šotimaal asuva Balmorali kuningliku residentsi eeskujul ehitatud hoones paiknevad tänapäeval nii restoran, külastuskeskus, käsitöökojad, looduskeskus kui ka hotell. Viimase teeb eriliseks see, et ööbida võib ka lossitorni ehitatud ümmarguses sviidis.
Seega tasub sul oma puhkuseplaane tehes vaadata Sibulatee poole. Tegemist on piirkonnaga, mis on oma pindalalt küll väike, kuid mis suudab pakkuda nii palju erinevat.
