„Ma puhkan üsna palju Pärnus, kust ka pärit olen, eks kodulinn ole ikka südamelähedane,“ sõnab Rasmus. „Käin seal oma peret külastamas, iseäranis suvel, kui seal ka palju rattaga sõidan. Mulle meeldib Pärnu väiksus ja kompaktsus,“ tutvustab ta oma kodulinna.
Tallinnas tunneb Rasmus oma sõnul vahel, et osaleks nagu Tour de France’il: „Mul on oma elukaaslasest teinekord täitsa kahju. Oleme vahel sedasi ligi 40 kilomeetrit sõitnud – alustame Koplist, sealt Piritale ja siis tagasi koju. Sedasi tuleb päris pikk ring,“ selgitab Rasmus. „Pärnus on mõnusam, ei pea nii palju väntama ega higistama.“
Rasmus räägib, et tal on mitu traditsiooni, mis puhkamisega seondub. „Näiteks püüan ma kord aastas Tartusse jõuda. See on väga äge linn, aga ma lihtsalt ei satu sinna kuigi tihti, sest mu põhimagistraal on Tallinna-Pärnu maantee ning Tartu jääb sellest kuidagi kõrvale.“ Rasmus märgib, et enamasti peitub põhjus Tartut külastada kas mõnes kontserdis või muus ürituses. Peale selle meeldib talle väga Saaremaal käia. „Tavaliselt käin seal kord aastas spaas, püüan oma reisi sihtida suvesse, siis on Kuressaare võlu täies hiilguses.“ Rasmus naerab, et talvel on Kuressaares tema jaoks liiga vaikne: „Pärast kella 23 ei leia ma enam kohta, kus oma raha kulutada.“
Üks komme on Rasmusel veel. Ta püüab reisida kuhugi sinna kanti Eestis, kuhu varem jõudnud pole, ning teha siis kohe mitmepäevase ringsõidu. „Võtame auto ja avastame eri kohti. Näiteks oleme sedasi jõudnud Otepääle, Tartusse, Valka, Peipsi äärde, Narva ja Sillamäele, samuti Haapsallu ja Dirhamisse. Aastasse üritame vähemalt ühe sellise reisi mahutada.“
Rasmuse soovitused Eestis puhkamiseks
„Eestis on ilus loodus ja vähe inimesi, mida suurlinnade inimesed ju polegi kogenud,“ ütleb Rasmus. „Nii et esimese asjana soovitan igasugu välismaalastel Tallinna vanalinn üle vaadata, seejärel põlise pärnakana kindlasti Pärnut, ning siis Soomaa rahvusparki, kus olen oma lapsepõlves palju viibinud. Seal näeb tõelist, puutumata, kergelt põhjamaist sooloodust. Teatud laiuskraadiga lõpeb soo ju ära, ent paljudele on huvitav, et kusagil üldse eksisteerib selline lame ja soine ala, kus on jõed ja palju niiskust, vahel ka üleujutusi,“ räägib Rasmus omast kogemusest.
Rasmuse perel on turismitalu, mistõttu teab ta ka kohe üht turismi-anekdooti rääkida. „Tuli kord Eestisse kaks itaallast, kes ütlesid, et oi, teil on siin nii lame! Neile see hullult meeldis, et ei pea mäest üles ronima ja näed ilusat vaadet kohe otse ja kaugele.“ Rasmus arvab, et ehk eestimaalased ei oska me maastikku nii väga väärtustada, tahad ju ikka seda, mida sul pole. „Me tahaks kogu aeg kuhugi ronida, ka ma ise olen üks paras mägikits, kes igal reisil proovib mõne mäe otsa ikka ronida.“
„Kord tuli kaks itaallast, kes ütlesid, et oi, teil on siin nii lame! Ei peagi mäest üles ronima ja ilusat vaadet kaugele näeb niisamagi.“
Üks mõnusamaid puhkusega seotud mälestusi on Rasmusel purjekaga Saaremaal käimisest. „See oli hästi äge! Randusime purjekaga, siis tulime maale, tegime lossihoovi valli peal piknikku, ka ilm oli Eesti kohta ebamaiselt soe.. See oli hästi tore!“
