Allikas: Markus Orav
Laulja Margus Vaher saab oma jõu ja väe Eesti loodusest. Ükskord pärast kolme kontserti laulja energiast tühi olles sai päästerõngaks just kodumaa loodus: „Loodus ei maga. Seisa puu kõrval ja kuuled, kuidas ta sinu kõrval elab. Seisingi puu kõrval tükk aega ja ammutasin sealt energiat oma neljandaks kontserdiks."
Loodusenergia laadimisallikad
Mõnikord aga tahaks ühe puu asemel suisa tervet metsa ning seda on Eestis küllalt. Suurim ja vanim rahvuspark on Lahemaal, mis on üks olulisemaid metsakaitsealasid. Seal elab ka hulganisti suuri metsloomi, keda võib hea õnne korral metsa vahel kohata. Kes aga vetest jõudu saab, võiks võtta ette reisi Soomaale ja kulgeda mõnusalt raba- või kanuumatkal. „Eestis on mõnus, sest aastaajad on selgelt välja joonistunud. Sügisel meeldib mulle panna kampsun selga ja minna jalutama. Eriti lahe on minna välja tormiga. Kõik inimesed on kamina ees, aga sina seisad keset suurt loodust ja saad tunda end sipelgana. Siis mõistad, et maailm ei keerlegi sinu ümber. See on vaimne puhkus!" räägib Margus. Meie loodusel on varuks ka üllatusi. Soomaal võib kogeda viiendat aastaaega ehk suurvett. Kogu liiklus lülitatakse siis ümber veeteedele. Kellele istub paremini maapealne liiklus, võiks külastada Vilsandit, ehkki ka sinna jõudmiseks tuleb esmalt ületada meri. Millal nägite viimati näiteks hallhüljest või kuulsite käredalt karjuvaid merelinde? Vilsandil võib just neid näha-kuulda, sest seal on suurim hallhüljeste lesila ning peatuvad tihti merelindude kolooniad. Metsas või keset vett – loodusenergia ootab igal juhul ammutamist!
Varbad vette, taguots liivale
"Mulle meeldib võtta varbad paljaks ja olla maaga ühenduses. Näiteks Hiiumaa puhastes randades, kus pole turistide horde – kuigi saarlasena võib olla Hiiumaa randu isegi raske kiita," ütleb Margus. Kuigi Eesti puhul ei saa rääkida ju suurlinnadest, on meie suuremad linnad siiski võrdlemisi lärmakad. Tahaks kuulata linnulaulu, aga selle asemel kõlab kõrvus „Järgmine peatus ...". Tahaks vaadata päikeseloojangut, aga silmi pimestab „SAH!". Põgeneda on õnneks paljudesse kohtadesse. Eesti on kolmandal kohal soode ja rabade hulga poolest ning neid võib leida pea igast ilmakaarest. 8 km pikkune loodusrada Kakerdaja rabas Kõrvemaal või Tolkuse raba juurde jääv kõrgeim luide Eestis võiksid olla ideaalsed sihtpunktid. Silmale pakuvad need piirkonnad ilu eriti päikesetõusu ja -loojangu ajal, kui maastikult peegelduv soe valgus võidab linnatulede romantika. Marguse jaoks on rabad maalilised kohad just hommikuil, kui udune õhk ja päikesetõus loovad hingematva vaate. Loodus ärkab tunduvalt varem kui linn ja temaga koos ärgates on päeval hoopis teine vibe. Kulged sujuvalt päeva, ilma et hommikuprogramm raadios või mõni muu lärm unest üles raputaks. Väega laetud kohti on Eestis palju, mõned neist ka nii peidetud, et võivad isegi kahe silma vahele jääda. Loodusblogija Krista Kivisalu aitab olukorrast välja, soovitades minna Hinni kanjonit avastama. Ta sõnab: „Sa pead olema väärt seda, et need kohad end sulle avaksid. Ei tohi niisama, liiglihtsalt nende palge ette jalutada. [...] Ma usun, et Hinni kanjon on just selline väega, saladuslik koht." Tõeliselt müstilise kogemuse saab ka Piusa liivakoobastes konnates. Klaasliiva käsitsi kaevandamisest tekkinud koopad on talvel koduks nahkhiirtele. Kel klaustrofoobia ja kajavabadusega probleeme pole, võiks minna koobastesse uudistama.
Energiast pakatavasse seiklusesse
New-age'ilikult vaikuses mediteerimine ei ole aga ilmselt kõigi jaoks ning paljud vajavad just aktiivsemat, seiklusrohket puhkust. Margus näiteks rahuldab oma seiklejahinge Põhja-Eestis. „Jägala juga on mu suur lemmik. Hüpata voogudesse, ujuda ja tunda, kuidas vesi kaasa viib. Mõte vaikib, muud meeled on valla!". Kes tahab seiklust jätkata, võiks sõita Toosikannu puhkekeskusesse, et külastada loomaparki ja safarit, tolmutada ATV-matkal või lüüa üles lumepilvi mootorsaanimatkal, testida täpsust jahi- ja laskespordikeskuses. Aktiivse päeva järel ootab külalisi kuum saun, kust saab söösta otse vette. Kõlab nagu tõeliselt mõnus puhkepäev! Ka matkamine võib osutuda seiklusrohkeks, kui on kaasas õiged sõbrad ja hea tuju. Eestis on tihe matkaradade võrgustik ning põhimõtteliselt on võimalik kondiauruga terve Eesti lihtsalt läbi kõndida. Kõlab ambitsioonikalt, kuid miks mitte esitada endale väljakutse ja läbida Peraküla-Aegviidu-Äjhijärve 820 km või Oandu-Aegviidu-Ikla 375 km matkarada? Kui jalad ära väsivad ja villid juba taldadel, võib ju alati visata pikali lageda taeva alla, madratsile telgis või pugeda magamiskotti RMK metsamajas.
