Karula rahvuspark

Karula rahvuspargi vaheldusrikas pinnamood on kujunenud mandirijää tegevuse tulemusel üle 10000 aasta tagasi. Kuplid on tekkinud jääaja lõpupoolel, kui sulamisveed kandsid jääpankade vahele asunud tühimikesse liiva ja kruusa. Hiljem jää sulas, jättes liiva-kruusakehadele 2-3 m paksuse savikama ning viljakama pinnasekihi.

Kuplikeste vahele jäävad Karulas tihedad metsatukad, sooalad ja väikesed järvekesed, mis on justkui taevasse vaatavad päikese käes helkivad silmakesed. Seda ainulaadset vaatemängu on soovitatav imetleda mõnest vaatetornist.

Karulas asub Eesti suurim kaitstav metsamassiiv – üle 70% rahvuspargist on kaetud metsaga. Siin on leidnud omale elupaiga suurulukitest põder, metskits, hunt, ilves, karu. Kaitsealustest liikidest on tähelepanuväärseimad must-toonekurg, kalakotkas, väike-konnakotkas, kivisisalik, mudakonn ja haruline võtmehein.

Ükski teelõik pole Karulas sirge – maastiku omapära tõttu kulgevad rajad looklevalt, võiks isegi öelda, et täiesti sinka-vonka, mis tähendab, et ühest punktist teise jõudmiseks läheb veidi kauem aega. Selles väljendub omamoodi piirkonna inimeste meelelaad – rahulik kulgemine ja elamine nii, nagu seda on tehtud sajandeid.

Läbi pargi matkates kohtute iidsete matmispaikade ja sajandivanuste taluhoonetega, mis kõnelevad Karula rikkalikust kultuuriloost. Külastajad saavad näha traditsioonilisi Eesti eluviise – hajali paiknevaid väga vanu taluhooneid, tutvuda suitsusaunatraditsiooniga ning kuulda võru keele rääkimist, mida siiani põlvest põlve edasi antakse.