Karula – Eesti kõige väiksem rahvuspark

Teema: Lõuna-Eesti, Loodus, Reisieelistus

Viimati muudetud 28.01.2016

Allikas: Merike Linnamägi, Flickr

Kui Lahemaa kui vanim rahvuspark oma uhkete mõisate ja Tallinna-lähedusega on palju külastatud ja tuntud, siis Valga ja Võrumaa piiril Karulas matkates saad avastada vähem käidud radu. Sind saadavad retkel jääaja kujundatud kuppelmaastik, metsad ja sajandivanused taluhooned.

70% Karula rahvuspargist on loodusmaastike päralt. Rahvusparki ulatuvad Kagu-Eesti suurimasse metsamassiivi kuuluvad ulatuslikud metsad. Metsade, põldude ja heinamaaga kaetud küngaste vahele jäävad pisikesed rabad, sood ja kümned järvesilmad. 30% rahvuspargist on pärandkultuurmaastike – tuhandete aastate jooksul inimtegevuse mõjul tekkinud alade päralt. Säilinud on sajandivanused taluhooned ja põllupaigad, räägitakse võru keelt.

Karula rahvuspark on koduks kahele kogu Euroopas haruldasele loomale – Euroopa saarmasele ning suurele nahkhiirele tiigilendlasele.

Parim on rahvusparki avastada kruusastel ja künklikel teedel jalgrattaga kulgedes. Piirkonna suurima järve Ähijärve ääres asub rahvuspargi külastuskeskus. Saab teha tiiru ümber järve ning tutvuda kohalikku loodust ja kultuuripärandit tutvustava näitusega. Külastuskeskuse juures on ka laste mänguväljak ja sealt saab alguse Ähijärve 4 km pikkune õpperada, mis taaselustab kunagist teedevõrku. Kõrgeimast tipust, Rebasemäe Tornimäelt, saab nautida vaadet 30 m kõrgusest tornist.

Saa inspiratsiooni, kuulates Karula rahvuspargi maastike hääli:

Üks omanäolisi paiku on 1997. a valminud Karula kirik, mis ehitati ümber mõisa vanast viljaaidast ja mida kaunistab Eesti kunstniku Dolores Hoffmanni vitraaž „Püha Õhtusöömaaeg". Sellel on Karula kuppelmaastiku taustal kujutatud jüngritena kohalikke elanikke.

Öömaja pakuvad piirkonnas Järvenukka puhkemaja, Karula-Lüllemäe tervisekeskuse hostel, Kaldavere hostel ja Nakatu turismitalu.

Viimati muudetud 28.01.2016

Teema: Lõuna-Eesti, Loodus, Reisieelistus