Kui heal, külmal ja paksu jääga talvel avatakse kõik Eesti ametlikud jääteed, võib nende kogupikkus ulatuda üle 80 kilomeetri. Ametlikke jääteid on Eestis 7: Hiiumaa ja mandri vahel (u 25 km), Hiiumaa ja Saaremaa vahel (u 15 km), Muhu ja mandri vahel (u 10 km), Vormsi ja mandri vahel (u 12 km), Kihnu ja mandri vahel (u 15 km), Haapsalu ja Noarootsi vahel (u 3 km) ning Laaksaare ja Piirissaare vahel (8 km). 

Huvitav fakt! Viimati olid Eestis kõik jääteed avatud aastal 2011 ning viimasel kahel aastal pole saanud avada ühtegi teed.

Jääteede rajamise esmane eesmärk on kohalike elanike elu hõlbustamine, mitte turismiatraktsiooni loomine. See aga, mis eestlase jaoks igapäevane, võib teisest kultuuriruumist tulnule üllatav, põnev, jahmatav või koguni uskumatu näida. Ja jääteed on reisielamus, mida nii kergesti unustama ei kiputa.

Jääteed Eestis

• Haapsalu-Noarootsi jäätee annab hea võimaluse teada saada, mis tunne üldse on jääl sõita, ühtlasi saab sedakaudu minna avastusretkele Noarootsi poolsaarele.
• Rohuküla-Vormsi jäätee on n-ö edasijõudnutele. Seda teed pidi sõites jõuab talvisele Vormsi saarele.
• Hiiumaa jäätee on neile, kes otsivad ehedaid kogemusi ja on valmis võtma ette pikema teekonna – 25 km jääteed on elamus omaette! Tegu on Euroopa pikima jääteega.
• Saaremaa - Hiiumaa jäätee – kiire viis jõuda Eesti suurimalt saarelt suuruselt järgmisele.
• Kihnu jäätee on samuti edasijõudnutele (ligi 15 km) ja viib talvisele Kihnu saarele, mis kuulub UNESCO pärandi nimekirja.

Rekordid

Teadaolevalt kõige pikem jäätee, mis on Eestist alguse saanud, oli 1323. aastal Saaremaa ja Lübecki vahel. Euroopa pikim jäätee on mandril asuva Rohuküla ja Hiiumaal asuva Heltermaa vaheline (24–27 km, sõltuvalt jääoludest ja marsruudist).

Kõige enam on sõitnud autosid Haapsalu–Noarootsi jääteel ja seda 2013. aastal, kui see oli avatud 77 päeva ja jääteed kasutas kokku 19 979 sõidukit. Ainus aasta, kus kõik kuus jääteed olid samal ajal avatud, oli 2011 ja siis kasutas jääteid kokku 55 663 sõidukit.

Läbitavat teekonda arvestades on kõige suurema n-ö kasuteguriga lühim, Haapsalu-Noarootsi jäätee, mis lühendab liikleja teekonda ligi 10 korda.

Ohutus

Jääteed on liiklemiseks avatud ainult valgel ajal. Soovitatav sõidukiirus on kuni 25 km/h või 40-70 km/h. Kiirusel 25-40 km/h võib sõiduk tekitada jää lõhkumist soodustavat resonantslainet.

Jäätee on ainuke tee, kus turvavööd peab hoidma lahti. Tuleb jälgida, et sõiduki uksed oleks kergesti avatavad ja seisma jätta autot jääteel ei tohi.

Tugevaks peetakse eeskätt äsja tekkinud jääd. Inimest hakkab tugev jää kandma, kui selle paksus on 5–8cm, tee rajamiseks peab jää paksus olema vähemalt 20 cm. Siis võivad jääteel sõita sõidukid täismassiga kuni 2,5 tonni.

Jääteel peab sõiduautode pikivahe olema vähemalt 250 meetrit, et vältida jää liigset koormamist ning võimalikku tagant otsasõitu. Ametlikel jääteedel ei ole Eestis juhtunud ühtegi raskemat liiklusõnnetust ega sõiduki vajumist läbi jää.

Lisainfo ja jääteede kaardi leiad Transpordiameti kodulehelt.