Erivajadustega inimeste reisimine Eestis

Eestis on erivajadustega inimestele vaba aja veetmiseks ja puhkamiseks järjest rohkem võimalusi. Meeldiva reisielamuse tagab eelkõige piisav eeltöö – tutvu kindlasti oma sihtkoha pakkumiste ja võimalustega ning anna oma erivajadustest ja soovidest aegsasti teada!

Reisi lennukiga!

Tallinna lennujaam on hästi ühendatud ühistranspordivõrguga. Ehkki praegu on trammitee ehituse tõttu suletud, liigub lennujaamast kesklinna ja tagasi trammiliin number 4, kus sõidavad ainult madalapõhjalised trammid.
Erivajadustega reisijatele on tagatud professionaalne abi kõikides Eesti suuremates lennujaamades: Tartus, Pärnus, Kuressaares ja Kärdlas.

Mereliiklus – laevad, praamid ja sadamad

Parima laevareisi nimel esita info oma liikumispuude või erivajaduste kohta juba registreerimisel läbi reisi korraldava laevafirma, reisibüroo või reisikorraldaja.

Eestisisestel suurematel praamidel on olemas liftid. Laevade trepikodades asuvad enamasti ka invatõstukid. Igal laeval asub reisijate tekil ratastool, mille osas meeskond sind abistab.

Suuremate sadamate, näiteks Tallinna Sadama personal on koolitatud teenindama ja assisteerima liikumispuude või erivajadustega reisijaid parimal võimalikul viisil. Tallinna sadama infotablood annavad teavet ja juhiseid pardalemineku kohta. Ka on suuremate eestisiseste laevaliinide (Saaremaa ja Hiiumaa liinide) sadamakaidel infotabloo väljuva parvlaeva infoga. Väiksemates sadamates selline teavitus ja abi puudub.

Rongid ja rongijaamad

Rongides on rahvusvaheliste sümbolitega tähistatud eelisõigusistmed piiratud liikumisvõimega reisijaile ning C-alas turvavöö ja SOS-nupuga varustatud ratastoolikoht. Ratastooliga saad siseneda C-ala uksest (tähistatud suure C-ga), millel on spetsiaalne astmelaud ning madalamal kõrgusel asuv ukse avamise nupp; sealsamas on ka ratastooliga ligipääsetav tualettruum. Võib juhtuda, et rong ei peatu ettenähtud C-alas, siis tuleks sul ratastooli koht ette broneerida, teavitades rongiettevõtet oma reisisoovist vähemalt 36 tundi ette – selleks tuleb Elronile eraldi kirjutada.

Nägemispuudega reisijate informeerimiseks on Elroni rongides häälteavitus rongi marsruudist, saabuvast ja järgnevast peatuse ning eriolukordadest. Rongi uste avamise ja sulgemisega kaasneb hoiatav helisignaal. Kui sind abistab reisil koer, ei pea tal rongis sõites suukorvi olema. Abikoeraga võib sõita ka 1. klassis, kuid seal ei kehti tavaklassi soodustused.

Kuulmispuudega reisijaile on Elroni rongides infotablood, millelt saab jälgida rongi marsruuti, saabuva ja järgneva peatuse nime, samuti infot eriolukordadest.

Maismaaliiklus – kaugliinide bussid ja bussijaamad

Liikumispuudega inimesel on õigus saada tasuta eriabi nii bussis kui bussijaamas. Vajadusel peab olema tagatud tasuta transport ka tema abistajale.
Puudega ja piiratud liikumisvõimega reisija peab vedajat teavitama oma erivajadustest vähemalt 36 tundi enne sellise abi osutamise vajadust ning ilmuma määratud kohta bussijaamas kokkulepitud ajal (mitte varem kui 60 minutit) enne bussi väljumist.

Suuremates kaugliini bussijaamades (nt Tallinna Bussijaamas ja teistes suuremates keskustes) on tagatud puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele ligipääs kõikidele bussijaama teenustele, sealhulgas busside saabumiste ja väljumiste platvormidele. Väiksemates bussijaamades ja peatustes abi puudub, ka ei pruugi seal olla bussiliiklust puudutavaid teadetetahvleid ega pääse maakonnaliinide bussidesse ratastooliga.

Linnatransport

Mitte kõik linnaliinibussid ei pruugi olla ratastoolis sisenetavad, samas näiteks Tartu linnas teenindavad reisijaid vaid madalapõhjalised bussid. Juhtkoerad võivad ühistransporti siseneda ilma suukorvita ning sõita kliendisalongis.

Sõidugraafikutes on madalapõhjalised bussid märgitud allatõmmatud joonega. Siiski võib sul sõidukisse pääsemisel abi vaja minna, kuna buss ei pruugi peatuda täpselt kõnnitee äärel. Siis saad vajadusel abi paluda bussijuhilt. Bussides on kohad ratastoolis inimestele, samuti puuetega inimestele mõeldud istekohad.

Tallinnas sõidavad mitmed madala sisenemisega trammid (näiteks tramm nr 4) ja trollibussid. Sõidugraafikutes on madalapõhjalised sõidukid märgitud allatõmmatud joonega. Siiski on liiklusvahendisse pääsemisel ilmselt vaja abi, kuna tramm ja troll ei pruugi peatuda täpselt kõnnitee ääres. Vajadusel aitab sind ühistranspordi juht.

Autorent

Mõnest autorendifirmast (nt Sixt autorent) saab rentida autosid, millel on käsijuhtimisseadis. Tänu sellele võib juht, kellel muidu oleks jalgade abil sõitmine raskendatud, juhtida autot ning kasutada gaasi ja piduri vajutamiseks ainult käsi. Käsijuhtimisseadme kasutamise soov kooskõlasta eelnevalt autorendifirmaga. Mõnest autorendifirmast saab rentida auto koos juhiga.

Majutusasutused

Eesti suuremate linnade hotellides ja uuemates majutusasutustes on reeglina olemas vajalikud teenused ja kohandatud ruumid liikumispuudega inimestele. Ent kuulmispuuetega inimeste teenindamiseks näiteks äratusel või hädaolukordades enamasti kohandused puuduvad, v.a. Hiltoni hotell Tallinnas.

Kindlasti anna kõigist oma soovidest teada juba tuba broneerides – vajadusel saab hotellipersonal vajalikke ettevalmistusi teha. Kohandatud tuba tasub broneerida aegsasti, sest isegi suuremates hotellides on vastavaid tube vaid 1-2. Väikemates majutusasutuses ligipääsetavad numbritoad enamasti puuduvad.

Toitlustusasutused ja poed

Suuremad kaubanduskeskused ja toidupoed on kohandatud liikumispuudega inimestele, samuti on olemas spetsiaalsed invatualetid. Väiksemad poed ja söögikohad ei ole sageli ratastoolikasutajatele ligipääsetavad, puuduvad ka vastavad tualettruumid. Seetõttu tasub enne külastust uurida, kas ruumid on ligipääsetavad. Toitlustusasutused, poed ja teised ühiskondlikud asutused peavad lubama nägemispuudega inimesel liikuda siseruumides koos juhtkoeraga.

Meelelahutusasutused (muuseumid, kinod, teatrid jms)

Eesti populaarsemad muuseumid on ratastoolis ligipääsetavad, näiteks KUMU ja Lennusadam Tallinnas või Eesti Rahva Muuseum Tartus. Väiksematesse muuseumidesse, sh ajaloolistesse hoonetesse ei ole ratastooliga ligipääsetavus enamasti tagatud, samuti ei ole muuseumi eksponaatide osas üldiselt kohandusi nägemis- ja kuulmispuudega inimestele.

Kinosaalide ligipääsetavus puuetega inimestele on Eestis ebaühtlane. Osa kinosaalides on esirea keskmised pingid eemaldatud. Need on mõeldud ratastoolile, et sa saaksid istuda oma kaaslase kõrval. Ka on pimedate juhtkoerad üldjuhul kinosaali lubatud. Täpsemate võimaluste kohta tasub uurida juba konkreetsest kinost.

Erivajadustega teatrikülastajatel tuleb hiljemalt etendusele eelneva tööpäeva jooksul pöörduda teatri peaadministraatori või teenindusjuhi poole, et neile oleks tagatud kõik tingimused meeldiva teatrielamuse saamiseks.

Kuulmispuudega inimestele on osadesse teatritesse paigaldatud induktsioonsilmus (Vanemuine, Eesti Draamateatri suur ja väike saal, Ugala). Eesti Draamateatris on individuaalsed induktsioonsilmused. Nende kasutamiseks pöördu teatri personali poole. Rahvusooper Estoniasse on paigaldatud lava kohale ekraan, kust saab lugeda võõrkeelse etenduse eestikeelset tõlget.

Hea ülevaate puuetega inimestele mõeldud kultuuriasutuste soodustuste ja ligipääsetavuse kohta leiad Eesti Puuetega Inimeste Koja kodulehelt.

Loodusturism

Eestis on mitmeid põnevaid matkaradu, mida saavad külastada ka liikumispuudega inimesed. Hea ülevaate ligipääsetavatest matkaradadest ja lõkkekohtadest leiad Riigi Metsamajandamise Keskuse kodulehelt.

Puhka Eestis kodulehelt leiad ka ülevaate matkaradades, mida saab läbida nii lapsevankri kui ka ratastooliga. Ligipääsetavad loodusrajad leiab ka SIIT.