„Milleks me siis elame, kui mitte selleks, et olla oma naabrite naerualuseks ning omakorda naerda nende üle?” küsis inglise kirjanik Jane Austen. Kui otsida rahvust, mis sellele tsitaadile kõige paremini vastaks, on eestlased kindlad favoriidid.
Tegelikult suhtub eestlane oma naabritesse lugupidamisega. Tänu soomlastele õnnestus eestlastel nõukogude okupatsiooni ajal üksikuid „päris” asju saada – soome sõbrad tõid eestlasele külla tulles närimiskummi, Coca-Colat, teksapükse ja muid vaba maailma imesid, millest eestlane vaid kuulujuttude kaudu teadis.
Samas on eestlane soomlase peale natuke kade ka. Soomlasel on nimelt ajaloos alati veidi paremini läinud: ei pidanud nad vene iket taluma ega midagi. Sel ajal, kui eestlane hambad ristis Kremli kubjast teenis, sai soomlane rahulikult kapitalismi nautida ja oma majandust arendada. Enne Teist ilmasõda oli eestlase majandus vaat et paremgi kui soomlasel – vähemalt meeldib eestlasele seda igal võimalusel korrutada –, kuid venelane võttis Eesti ära ja tegi kõik, et eestlasest viiekümne aastaga töökus välja taguda. Soomlane seevastu õitses nii mis hirmus. Küllap on see ka põhjus, miks eestlane – eriti vintis päi – soomlast tagaselja kiruma kipub, otse ei tihka eestlane soomlasega kurjustada, vennasrahvas ju ikkagi.
Õnneks elab Euroopas üks rahvas, kellega on nii eestlasel kui ka soomlasel kana kitkuda ning keda on üheskoos vahva taga rääkida. Need on loomulikult rootslased, kellel läheb isegi soomlastest paremini ja kes seetõttu kiiva eestlase iseäranis okkaliseks muudavad.
Eriti ajab eestlase turri muidugi see, et kõik Eestis tegutsevad suuremad pangad rootslastele kuuluvad. Rootsi pankurile tuleb iga asja eest obrokit tasuda: maksad poes saia eest – kling!, Rootsi pankur on jälle sendikese võrra rikkam. Saadad eksabikaasale alimente – kling!, Rootsi pankuri nägu läheb rõõmust roosaks. Tasud liiklustrahvi – kling!, Rootsi pankuri tuju jälle hea. Ostad lapsele lutsukommi ja isegi selle tehingu pealt saab Rootsi pankur tillukese, ent vältimatu kopika.
Kriitilisel hetkel on eestlane oma naabritega aga solidaarne. Näiteks Eurovisiooni lauluvõistlusel, mida Eestis jumaldatakse, annavad nad oma maksimumpunktid alati rootslasele, soomlasele, lätlasele ja teinekord isegi venelasele. Niisama suusoojaks on naabreid tore taga rääkida, kuid tegelikult armastab eestlane oma naabreid palavalt. Armastab tegelikult kõiki teisi kah, mis sest, et armastuse avaldamine tal alati kõige paremini välja ei kuku.
