„Eestis saad kogeda täielikku vaikust“

„Mu esimene suurem elamus Eestis puhkamisest pärineb lapsepõlvest, kui lastelaagri raames sõitsime praamiga Kihnu saarele. Läksin sinna enne, kui üldse mõnda suuremat, näiteks Saaremaa saart külastanud olin. Minu kui lapse pähe jäi sellest reisist eriline mälestus,“ meenutab Inga Tislar.

Kihnu tundus väikesele Ingale toona eriliselt puutumatu ja mandrist eraldatud. „Mitte ainult Eestis, vaid üldse maailmas on saartel ju kuidagi eraldatum, autentsem ja privaatsem olemine,“ sõnab ta nüüd. Kui küsida, mis koht tal seni Eestis avastamata on või kuhu (uuesti) minna soovib, ütleb Inga: „See on isegi naljakas ja ma ei tea, kuidas see nii juhtunud on, aga ma pole siiani Hiiumaale jõudnud. Sinna tahaksin ma väga minna.“ Esmalt paelub teda taas teadmine, et tegu on saarega, teisalt on tegu Eesti mõistes suure saarega. „Usun, et seal saab kogeda puutumatuse tunnet, samas ka näha, kuidas käib elu ühel Eesti suurimal saarel. Peale selle,“ lisab Inga, „on see ikkagi koht, kuhu iga eestlane jõudma peaks!“

 

Inga Saula Siniallikatel

Foto: Inga Tislar

Lapsepõlves puhkas Inga iga suvi Peipsi järve ääres, Alajõe kandis Ida-Virumaal. „Sealne piirkond on minu jaoks kuidagi märgilise tähendusega. Me perel seal oma suvekodu küll polnud, aga me tuttavad suvitasid seal. Meie rentisime sealkandis ka endale suveks kodu. Nii et Peipsi järv on juba seepärast mulle kuidagi oluline.“ Ehk mängib rolli ka see, et Inga vanemad otsisid puhkuseks alati veeäärseid kohti – olgu selleks jõgi, järv või meri.

Ingale meeldib Eesti suurus ja kompaktsus. „Ühe päevaga on võimalik korralik tiir peale teha! Olen mõelnud, et kuna mu töö on esineda, laulda, siis vahel on esinemised Eesti eri otstes, ent ma jõuan neile kõigile ilusasti kohale! Nii et kas tööga seoses või puhkuse ajal tasub võtta kasvõi üks-kaks päeva ja saad ka juba väga palju nähtud,“ julgustab ta tegema ka lühemaid puhkuse-sutse.

Eestis puhkamise võlu peitub Inga Tislari meelest just siinses rahus ja vaikuses, mis on seotud loodusega. „Erinevalt paljudest muudest riikidest saab meil väga lihtsasti rahu ja vaikuse kätte põgeneda, tallinlased kasvõi Viru rappa,“ ütleb ta. „Kui natukenegi linnast välja sõita, oled juba metsas või rabas ja koged täielikku vaikust. Võimalik, et seda hindavad pigem täiskasvanud, mitte lapsed. Aga meil saab igapäevaelust korra välja minna.“ Vaikus annab Ingale täiusliku rahulolu tunde. „Kusjuures, seda täielikku vaikust kogesin ma väga intensiivselt ja mõnusalt eelmisel suvel Kõrvemaa matkarajal,“ meenutab ta. „Põllu peal seistes näed maastikku enda ümber suuremas plaanis. Näed, kui võimas see on ja kui väike sina selle keskel oled. Ja see vaikus või kaja, kui mingit häält tegin, oli väga ürgne.“ Inga usub, et kuna matkaradu on Eestis väga palju, on igaühel võimalus seda kogeda, soovitades minna eelkõige vähetuntud või lausa tundmatutesse kohtadesse, sest seda erilisema elamuse võib sealt saada.

Vaata ka, kuidas Inga kogub kallistusi Tammsaare pargis Tallinnas!

 

Viru rabas

Foto: Inga Tislar