Oleme varem perega ligi 1 000 kilomeetrise autotripi teinud küll, kuid mitte Eestis. Eesti on ju nii väike, keegi ei mõtle üldse sellisest vahemaast! Lugesin oma suvised perereisid kokku, otsisin välja põnevad kohad, kus juba käidud ja kuhu tahaks veel minna, sinna juurde paiku, mis veel avastamata, kui juba saigi kokku rohkem kui 1000 km puhkust. Panin kirja kõik kohad, kus lastega käidud ja mida julgeme ühiselt soovitada ka kõikidele teistele.
Kuhu minna?
Minu alguspunkt on Tartu, seega on marsruut ka nii kirja pandud: Tartust Ida-Eestisse, sealt Nõvale ja Pärnust alla Läti suunas ning ringiga Lõuna-Eestit mööda Tartusse tagasi.
- Ida-Eesti
Alustuseks elame puhkusesse sisse, võtame värskeõhuvanne Äntu järvede maastikukaitsealal ja teeme ringi ümber sinise, rohelise ja valge järve. Suuresti on need kõik rohelise veega järved, aga päikesepaistelise ilmaga on väga lähestikku asuvate järvede vesi tõesti eri värvi! Vesi on puhas ja selge, täiesti läbipaistev, aga ka külm. See-eest on lõbu laialt kalipsodes snorgeldajatel, kes end sooja polstriga ümbritsetult mõnusasti tunnevad.
Kauksi liivase rannajoone pikkuseks on märgitud 400 meetrit, mis kohapeal tundub siiski pikem, ja külastajate arv päevas ilusa ilmaga ligi 1000 inimest. See on tõsi - kui tahta juulikuu nädalalõpul Kauksi RMK telkimisalale kohta saada, tuleb kindlasti juba reede lõunal kohale minna. Siiski on telkimisala nii hästi korraldatud, et ka ülerahvastatuse korral jääb alles suhteliselt privaatne tunne. On grillimiskohad, wc-d, kaevud värske vee võtuks, prügikastid ja ka telkla teenindaja. See on koht, kus ma hea meelega need paar eurot sissepääsuks ära annan ega eelda, et kogu mets ja maastik peaksid olema tasuta kasutamiseks. Plats on puhas ja mul on seal hea olla. Kauksi rannakohvik pakub pirukaid ja sooja lõunat ning kämpingualal võib end soovi korral ka mugavamalt ööbimiseks sisse seada.
Asjade pakkimine võtab oma aja, tee äärest kaasa ostetud kuivatatud kalani jõudes on kõik juba ujunud ja näljased. Kala puhastamine on rituaal - lõhnad panevad suu juba ammu vett jooksma, kala saab maitsta väikeste tükkide kaupa ja pere seltskondlik koosviibimine sujub hästi.
Lõpuks istun väsinult puujuurel, olen keset metsakohinat ja lainemüha, võtan kotist Marge Pärnitsa roosa luuleraamatu "Õnneks oled mul sina", ning siis see juhtub: saan aru, et aeg lakkab olemast ja kõik see, mille pärast muretsen või mille üle pead vaevan, lükkub tahaplaanile. See, mis elus oluline, loksub paika õiges järjekorras, ja ma näen oma elu sellisena, nagu see oleks siis, kui kõik mu soovid täituksid. Pähe tulevad ilusad mõtted.
Marsruut on tihe ja alternatiive palju. Virumaal ja Ida-Virumaal saad moodustada seiklemiseks n-ö rohelise või punase raja, sõltuvalt oma pere seiklushimust ja julgusest. Roheline rada kulgeb mööda Ida-Virumaa atraktsioone (Kiviõli Seikluspark, Kohtla-Nõmme Kaevandusmuuseum, Rakvere linnus), punane rada on aga neile, kes julgevad minna tööstusmaastikule elamusi otsima: Aidu karjäär, Viivikonna tondilinn, Sillamäe arhitektuur ja promenaad. Sõltuvalt ilmast saab ka Aidu helesinises laguunis veealuseid metsi imetleda (kahju, et veekindel kaamera maha jäi, ent nüüd on põhjust sinna jälle tagasi minna).
Toilast leiad mitu söögikohta. Päeva teeb rõõmsaks Oru park ja romantiline mererand.
- Lahemaa piirkond
Esimese peatuse teeme Valaste joal, järgneb sõit mööda Ontika pankrannikut, tee äärde jäävad Purtse kindlus ja hiljuti avatud Purtse Tulivee restoran. Lahemaalt võid leida palju põnevat, lastega seiklemiseks sõida näiteks läbi kõik poolsaared ja tee peatus Käsmu Meremuuseumis, Viinistu kunstikeskuses (saab ka süüa). Külasta Nõmmeveski kanjoni matkarada ja vaata jäänuseid Valgejõe mastaapsest hüdroelektrijaamast. Vahele ei tohiks kindlasti jätta Viru raba. Ööbimiseks sobib vahva Leesikalda rannamaja.
Meie programmis on enne lahkumist veel ka Majakivi-Pikanõmme matkarada ning Jägala juga. Lahemaa poolsaared lausa kutsuvad jalgrattaga matkama, selleks on sobilikus kauguses vahemaad ja huvitav piirkond pikemaks peatumiseks. Kunagi teen seda ka. Igas piirkonnas on põhjust viibida järjest mitu päeva ja teha puhkepäevi ka ringreisi jooksul.
- Loode-Eesti
Militaarse elamuse otsijatele ja neile, kes julgevad siseneda pimedatesse mahajäetud tunnelitesse, on sobilik peatuspaik Astangu moonaladudes. Pärast seda saab süüa Hüüru veskis. Edasi võiksid suunduda Keila-Joale ja teha ujumispeatus RMK Meremõisa rannas.
Kui otsid veel ühte doosi ajaloopärandist, tuleks teha peatus ka Rummu karjääris. Rummu karjäär on väga populaarne koht nii eestlaste kui välismaalaste seas, jälgi siiski infot, mida tohib piirkonnas teha ja millistel tingimustel on külastus lubatud. Kui Rummu ei sobi, siis läheduses asuv Padise klooster pakub samuti põnevat võimalust jalasirutuseks.
Kui küsid, kus asuvad Eesti kõige paremini hoitud saladused, siis minu arvates on selleks Nõva piirkond. Tee äärde jäävad Vihterpalu põlenud metsa- ja rabamaastikud, metsa sees on peidus väikesed järved, avastamist pakuvad mitmed õpperajad, infot kohapealsete võimaluste kohta jagab RMK Nõva külastuskeskus. Üllatuseks metsas on Peraküla munakivitee: rajatud Tsaari-Venemaa aegadel 1914–15, hõlbustamaks ligipääsu Allikajärve poolsaare salajasele raadiojaamale, mis kuulas merelt sõjalaevadelt kanduvaid morsesignaale. Asub see Nõva RMK keskusest edasi Allikajärvest Liivase ranna poole.
Ööbimiseks suundu laulvate liivaluidete vahele RMK Peraküla telkimisalal. Läheduses on ka Samblamaa Puhkemaja. Süüa saab Nõval Laimi söögitoas.
- Edela-Eesti
Selle päeva siht on meie perel Romantiline Rannatee ja Lemme rand. Enne seda aga võiks teha peatuse Haapsalus, tunda end tsiviliseeritud inimesena, süüa - miks mitte näiteks taskukohases Talumehe kõrtsis, ning nautida rannapromenaadi. Mina sattusin Haapsallu muusikafestivali ajal. Oli äraütlemata tore veeta kultuurne tunnike ilusate inimeste seltsis, samal ajal kui lapsed külastasid Iloni Imedemaad.
Edasi Pärnu suunas liikudes võiks lastele huvi pakkuda Valgeranna seikluspark. Enne sihtpunkti jõudmist on soovitus külastada veel Tolkuse raba. Rabade külastamiseks sobib ilm aastaringselt, kuid mugav on seal olla pigem jaheda ilmaga, sest tavaliselt ei ole rabas jahutavat tuult ja kuuma ilmaga tulevad ka parmud välja.
Romantilisel rannateel tuleb võtta aega sõidu nautimiseks, osta tee äärest kaasa suitsukala ja valmistuda suurepäraseks rannaõhtuks Lemme luitesel rannal. Kõik ööbimised siin marsruudil on mere ääres ja igal õhtul võid imetleda meeletult ilusat päikeseloojangut või seista hoopis vihma käes. Millal see oli, kui lasid endal olla looduse meelevallas, vihmal valguda juustesse ja riietesse, või seisid soojas tuules? Millal viimati vaatasid augusti tähistaevast või nautisid täiskuuööd?
- Kagu-Eesti
Ja ongi jäänud veel viimane ots, pikk sõit läbi paljude väikeste põnevate Lõuna-Eesti asulate. Lastega võiks käia Piusa koobastes ja Meenikunno rabas. Meenikunno raba ligi 6 kilomeetrine matkarada on poolenisti rabas ja poolenisti metsas. Kilomeetri jagu kulgeb rada läbi metsasipelgate inimesekõrguste pesade, kust peab üsna kiiresti läbi kõndima, et nad ei hakkaks mööda jalgu üles ronima ja pükste vahel hammustama. Pildistamise jaoks aega ei jää :).
Teel Tartusse teeme veel peatuse Eesti Maanteemuuseumis ning tuleme mööda Postiteed (künkad-mäed-kurvid ja siis jälle künkad-mäed) tagasi suurele maanteele.
Kellega minna?
Võta kaasa kogu pere, lapsed, koer ja nii palju sõpru kui autosse mahub. Kui juba on peres 2 last, ei ole vahet, kui palju neid veel on! Segaduse olemus ei muutu (ehk ainult ulatus).
Millised ohud varitsevad reisil?
Ükski reis ei jää ilma väikeste tülideta ja sellesse tuleks juba ennatlikult rahulikult suhtuda. Väikesed eksimised ja tülid käivad asja juurde. Võib juhtuda, et on veidi igav, külm või tormine. Võib juhtuda, et jooksed nägupidi ämblikuvõrku ja kiljud nagu väike plika. Võid sattuda puugi külge. Või põgened herilase eest. Ükskord hakkas meie reisiseltsiline herilase eest põgenema, aga lõi samal ajal oma väikese varba ära. Kui varvast vaatama hakkasime, vedeles herilane seal ees surnult maas. Selgus, et ka varbaga võib herilasi peletada.
Meie reis viis meid läbi väikestest asulatest, kuhu on alati suur rõõm sattuda just hommikul kell 10. Siis kogunevad külamehed rõõmsalt poe ette, oodates esimese pudeli ostmise luba. Jagatakse eelmise päeva muljeid ja ka see päev on täis energiat ja lootust. Kõik see on see, mis hiljem meenudes toob naeratuse suule.
Mida kaasa võtta?
Telk, matkapriimus ja sööginõud, sääsetõrje, päikesekreem, ujumisvahendid, fotokas ja videokaamera ning ehk ka sulejope. Eesti suvine ilm on vahelduva saju ja pilvisusega ning soe varieerub 7-27 kraadi vahel. Sellest ei tasu mingit numbrit teha – on, mis on! Seega kui autosse on jäänud talvest vedelema kelk, siis nii Piusal kui mere ääres on piisavalt liiva, et sellega sõitu teha.
Kaasa ei soovita võtta ühekordseid sööginõusid (või siis vaid biolagunevad). Soovitan võtta korduvkasutatavad nõud, igale oma kauss, kruus ja lusikas, ja loomulikult peseb igaüks oma nõud ise. Priimuse jaoks pott, milles vett keeta. Alguses valmistasin potis putru ja keetsin kohvi, kuid kõige otstarbekam on keeta ainult vett ja igaüks valmistab ise omas kausis sellega kas pudru, makaronid, kohvi või tee. Söögikraami ja näksimist võiks olla alati ühe-kahe korra jagu ette kaasas, ostukohti ei pruugi olla tee peal piisavalt. Sama bensiini kohta, paagis võiks olla väike varu.
Lisaks soovitan kaasa võtta 5-meetrise mõõdulindi, sest igal reisil saabub hetk, kus jäätis on vaja millimeetri pealt võrdselt ära jagada.
Ja kindlasti ei tasu unustada mänge ja spordivahendeid: sulgpall, võrkpall, petank, autos sõiduks elektroonilised seltskonnamängud ja kaartidel äraarvamismängud, näiteks Reisimäng (AHHAA teaduspoest Tartus).
Väsinud laste ema on kõige õnnelikum ema.
Fotod: erakogu. Fotoalbumi ja video pani kokku Freddy Jakobson
