Kihnu

Kunagine hülgeküttide ja kalurite saar säilitab visalt oma identiteeti. UNESCO on kandnud Kihnu kultuuriruumi maailma vaimse pärandi esindusnimekirja.

U 600 elanikku hõlmava kogukonnaga Kihnut on hea külastada mõnel traditsioonilisel pidupäeval, näiteks jõulude ajal, jaanipäeval või kadripäeval, aga ka festivalil Kihnu Mere Pidu, mil on eriti hea võimalus osa saada vanadest traditsioonidest.

Paljude aastate jooksul on Kihnu mehed veetnud suure osa ajast merel ja jätnud saare asjad naiste ajada. Naistest on saanud saare käsitööd, tantse, mänge ja muusikat hõlmava kultuuripärandi hoidjad ja edasikandjad. Erinevalt meestest kannavad naised igapäevaselt rahvariideid, mille värvide vana sümboolset tähendust siiamaani riietumisel arvesse võetakse. Seetõttu võib saarel tihti näha triibuseelikus naist mootorrattal või isegi traktoriroolis.

Kihnu muuseum annab ülevaate saare ajaloost ja kuulsa kohaliku kapteni Kihnu Jõnni (NB! Hääldada palataliseerimata, sest tegu on Kihnu variandiga nimest Enn) elust ning vaadata Kihnu kunstniku Jaan Oadi maale. Muuseumi vastas asuvad õigeusu kirik ja kalmistu.

Hea juhus saart külastada on ka siis, kui külm talv on loonud võimalused jääteeks.

Samal teemal:

Kuhu minna ja mida teha