Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala
Harjumaa lavamaa ja Pandivere kõrgustiku vahel paiknev Kõrvemaa ei ole selgete piiridega: kohalikud juhatavad üht- ja ametlikud teatmeteosed pisut teistmoodi. Kõige lihtsam on vast öelda, et Kõrvemaa ulatub kirdesuunast Soome lahe äärest edelasse kuni Navesti jõeni.
Maastikukaitseala pindalaga 3130 ruutkilomeetrit hõlmab haruldasi karstialasid, mis on kuivemal ajal oma koobastikega põnev uurimispaik. Eeskätt räägitakse Kõrvemaast aga suurte rabade ning mõhnade ja oosidega seoses – matkaja panevad liivased rajad ja kõrgustesse küündivad künkavallid mõnusasti proovile.
Piirkond on rikas kaitsealuste taimede poolest (sh kümned liigid käpalisi), samuti pesitsuskohaks haruldastele linnuliikidele nagu kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg. Foto- ja vaatlusrõõmu pakub kevaditi metsiste pulmatants metsalagendikel.
Hoolimata paiga nimest leiad Kõrvemaalt üle 100 järve ning Soodla ja Paunküla veehoidla. Soodla jõgi on armastatud kalastuskoht, Paunküla ümbruse metsad head seenekohad. Käänuline Valgejõgi kobraste tammide ja väikeste kärestikega on populaarne kanuu- ja süstasõitjate seas: algajatel soovitame uurida teenusepakkujatelt vaiksemate jõetrasside kohta.
Sügisel tasub fotojahtida. Kui ilvest, karu või kotkaid pildile püüda ei õnnestu, siis värviküllaseid raba- ja metsamaastikke küll. Tutvu Simisalu vaatetorniga, roni Venemäe kõrgematele küngastele ja jaluta Kõnnu suursoo laudteedel. Õhtu lõpeta saunaga turismitalus või RMK kämpingus.
 | Kas teadsid?Legendi järgi puhanud Kalevipoeg Kõrvemaal künniväsimust ja hundid murdnud maha ta valge hobuse. Hobuse kerest saanud Kõrvemaa kõrgeim punkt, 107 m üle merepinna kõrguv Valgehobusemägi ja poolelijäänud künnist mühklik maastik. |
Kuhu minna ja mida teha
Teave otsingutulemuste kuvamise kohta kasutustingimuste punktis 12.
