Esimesed ligikaudsed ajaloolised andmed Põlvamaast pärinevad 13. sajandi algusest, kui 1240. aasta paiku asutanud üks bernhardlaste mungaordu piiskop Maarja kiriku. Põlva Maarja kirik tervitab Põlvasse tulijaid tänaseni.  Omapäraseks teeb kiriku see, et  legendi kohaselt on Põlva oma nime saanud just sellesse kirikusse müüritud põlvitava Maarja-nimelise tüdruku järgi.

Põlvamaa on tuntud paljude Eesti  suurte keelemeeste sünnipaigana.  Just siit on pärit esimese eestikeelse ajalehe „Tarto maa rahva Näddali Leht“ üks väljaandjatest, pastor Gustav Adolf Oldekop, esimeste eestikeelsete kooliõpikute väljaandja  Johann Georg Schwartz, Võru Õpetajate Seminari looja ja juht, kooliuuendaja Johannes Käis  ning keelemees  Jakob Hurt.

Jakob Hurt on üks Eesti keele ja kultuuriloo suurkujusid, kes pani aluse ülemaalisele rahvaluule kogujate võrgustikule nine  ning pandi alus selle teaduslikule publitseerimisele. Põlva kesklinnas Mäe tänaval asub Jakob Hurda nimeline park, milles keelemehele ja folkloristile püstitatud mälestussammas.

Mälestusmärke leidub linnas teisigi: Maarja kiriku juures I Maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestusmärk, Hurda  pargis Kalju Reiteli „Ema haavatud pojaga“ – II Maailmasõjas langenutele, Kultuurikeskuse ees Ilme ja Riho Kulla puuskulptuurid.

Ehk just keelemeeste rohkus tingis selle, et esimesed laulupühad aastatel 1855 ja 1857 peeti just Põlvas, Intsikurmu metsapargi laululaval.

Intsikurmu laululava alla mahub ligi 3500 lauljat, murule tantsima ja pidutsema aga kõik huvilised.  Ka tänapäeval on Intsikurmu laululava tuntud kontserdi- ja peopaik.

Aktiivsest puhkusest hoolivad inimesed saavad oma aega veeta Edu keskuse bowlingu-saalis kuule veeretades,  Spordikeskuse ujulas ujudes, Mesikäpa hallis spordivõistlusi vaadates või  Intsikurmu Südamerajal joostes, jalutades või kepikõndi tehes

Rohkelt võimalusi aktiivse puhkuse veetmiseks  ning vee ja rannamõnudeks  pakub ka Põlva järv ning selle rand.  Järve äärest leiab  mänguväljakud, rula- ja rulluisu platsi ning mõnusad jalutusrajad.  Omapärane on järve saarel olev valgusinstallatsioon, kus pimeduse saabudes särab ja peegeldab 150 erivärvilist laternat.

Rahulikumatel külastajatel on võimalus oma aeg veeta lihtsalt jalutades mööda väikelinna kauneid tänavaid, külastada hubast Pesa hotelli  ja selle restorani või mõnda  linna kohvikut.

Põlva on parim paik peastaabiks juhul, kui tahaksid ümbruskonna looduslike imedega rohkem tutvust teha. Taevaskojad, Ahja jõe ürgorg, meteoriidikraatrid, Piusa koopad, Punnküla koobas, Rebasemäe imeilusad allikad, Räpina ajalooline polder ja hulk maastiku- ja looduskaitse alla võetud paiku Põlva ümbruses koos metsikute järvede, kaunite niitude ja põnevate pinnasevormidega tagavad elamusterohke puhkuse!