Väike ja ilus Kesk-Eesti linn Põltsamaa meelitab külastajaid mitmete parkide, roosisaare, jõe ja valgete sildadega. Põltsamaalaste uhkus – Niguliste kirik tervitab tulijaid oma punase torniga kilomeetrite taha.

Linna südames kõrguvad 13. sajandil püstitatud linnusemüürid, mis on  ümbritsetud vallikraavidega. Lossihoov on linnakülaliste meelispaik, kus on võimalik tutvuda linna ajalooga ja turismiinfoga Põltsamaa Muuseumis, näha Eesti Pressimuuseumi väljapanekut, külastada omapärast kunstigaleriid pART ja leida suveniire parimatelt kohalikelt käsitöömeistritelt.

Põltsamaa Lossihoovi tasub igal juhul oma sammud seada juunikuus, Lossipäevale – siis kõlab lossihoovis muusikat, toimub käsitöölaat, lossijooks ja pidu.

Foto: Põltsamaa loss

Kuna Põltsamaa on tuntud kui Eesti veinipealinn, siis tasub kindlasti maitsta ka kohalike veinimeistrite loomingut. Seda saab teha Põltsamaa lossihoovis asuvas Veinikeldris. Sealsamas asub Põltsamaa toidumuuseum, kus muu hulgas saab näha, millist toitu pakuti mõnikümmend aastat tagasi kosmonautidele.

Põltsamaa rohelist linnasüdant kaunistab roosisaar, kus leidub pea 2000 roosiistikut. Jalutuskäik roosisaarel ja mitmetel kaunitel sildadel on tõhusaim ravim argirutiini vastu. Põltsamaal asub ka Baltimaade suurim ja ühtlasi üks Euroopa 10 suurimast, roosiaed,  mille 1000 erinevat roosisorti ja -liiki pakuvad avastamisrõõmu nii suurele kui väiksele.

Lisaks veinile, roosidele ja Fest kontsertitele on Põltsamaa tuntud ka sildade rohkuse poolest – neid on linnakeses lausa 18. Miks mitte võtta ette väike jalutuskäik, et need kõik kokku lugeda?

Jalutuskäigul tasub põigata ka Sõpruse parki, kuhu esimesed puud istutati juba 1969. aastal. Praegu on pargis enamasti Luua puukoolist toodud puid üle 6000. Parki on istutanud puid nimekad Eesti ja välismaa ühiskonna-, kultuuri- ja sporditegelased. Puid on istutatud ka inimestele, kes on juba lahkunud. Tuntumad nimed: Jüri Järvet, Juhan Viiding, Salme Reek, Jüri Krjukov, Urmas Kibuspuu, Voldemar Panso, Heino Lipp, Kristjan Palusalu jt. Parki on paigaldatud mitmeid kauneid graniitskulptuure, kündva Kalevipoja kuju ja monumentaalskulptuur “Tee Olümposele”, mille sammastele on kirjutatud kõigi Eesti olümpiamedalistide nimed.

Ooperihuvilistele on Põltsamaa olnud suviseks meelispaigaks juba aastast 1996, mil linn alustas koostöös Eesti Kontserdiga suviste sümfooniakontsertide korraldamist. Tänaseks on sellest välja kasvanud Põltsamaa Fest kontserdid, kus on aastate jooksul esinenud paljud Eesti ja Euroopa tunnustatud muusikutest ja solistidest.

Linnale oluliste sündmuste korraldamisel on aktiivsed ka koolid. Just Põltsamaal toimub aastast 2001 Üle-Eestiline kõnevõistlus Kuldsuu ning Põltsamaa muusikakooli juures leiab suviti aset suvekool nii puhkpilli-, keelpilli- kui kitarrimängijatele, kuhu kogunevad muusikahuvilised üle Eesti.

Ka ekstreemsema puhkuse huvilised leiavad Põltsamaal endale tegevust. Nad  saavad end proovile panna Kuningamäe kardirajal, Piiroja rallikrossirajal või organiseerida kanuumatku Põltsamaa jõel.

Kel aga aega veidi rohkem, siis tasub kindlasti ka Põltsamaa ümbruses ringi vaadata, sest  linna lähedale jäävad nii mõnedki avastamist väärt mõisad nagu Lustivere, Adavere, Võisiku, Pajusi või Puurmani.