Esimest korda mainiti Prangli saart 1387. aastal, siis, kui saar kandis veel Rango nime. Sarnaselt paljudele teistele Läänemere ja Soome lahe saartele, oli ka Prangli kunagi asustatud rannarootslastega. Eestistumine leidis aset 17. sajandil. Nõukogude ajal, mil teised Soome lahes asuvad saared militaarobjektideks muudeti ning tavakodanikele suleti, kestis elu Pranglil hoolimata rangest piirivalvekontrollist üsna vanaviisi edasi: traditsioone hoiti ja kanti põlvest põlve ning iidsed külad jäi püsima.
Tänaseks on Prangli Eesti kõige põhjapoolsem aastaringse asustusega saar, kus kolme küla peale kokku on elanikke ligi 100.

Mõnus puhkus Prangli saarel

Tallinna lähedus on kahtlemata üks neid põhjuseid, miks Prangli saar armastatud puhkekohana järjest populaarsemaks muutumas on. Pole ka ime, sest lisaks heale ligipääsetavusele hiilgab Prangli mitmekesise looduse ning ilusate maastikega. Saare lääneosa on madal ja kivine, seal leidub mitmeid soolalembese taimestikuga rannaniitusid. Idaosa saarest on liivase pinnasega, kirde suunal laiutab lausa taimkatteta liivarand.
Suur osa saarest on kaetud männimetsaga, lisaks leidub saarel hulganisti kivikülve ja rändrahne, mis loodushuvilisele põnevat vaheldust pakuvad.
Prangli saar sobib ideaalselt linnuvaatluseks. Saarel elutseb ligi 40 liiki erinevaid ranna- ning veelinde. Läbirännul kevaditi ja sügiseti peatuvad rannavetes ka luiged, haned, kosklad, aulid ja vardid. Hea õnne korral võib kevaditi saarele sõites tabada ka ülemeelikuks muutunud hülgeid.
Saare kõrgeim koht, Kullamägi, on legendide järgi mereröövlite aarde matmispaigaks. Kes teab, ehk on lugudel tõepõhi all ning just Sinul võimalus varandus üles leida?
Kindlasti tasub Pranglile sattudes läbi astuda ka muuseumist, kus sa saad ülevaate Prangli saarte kalurite elust ning tegevusest. Vanani talu näitustemajas saad tutvuda pranglilaste elu-olu tutvustava väljapanekuga, näiteks leiad ekspositsioonist kalavõrke hülgepüügiriistu ning merendusega seotud esemeid tavapärastele tarbeesemetele lisaks.
1848 aastal ehitatud ning tänaseni tegutsev Prangli kabel koos külakalmistuga asub saare lõunaosas, Lääneotsa külas.
Suvel toimuvad Pranglil pea igal nädalavahetusel kultuuriüritused ja kontserdid.

Mõned soovitused Pranglile reisijale 

  • Võta kindlasti  kaasa sularaha – ehkki saare kauplus ja majutusasutused aktsepteerivad kaardimakseid, ei ole saarel pangakontorit ega sularahaautomaati ja tõrgete tekkides võid jänni jääda.
  • Ehkki saare pinnas on suhteliselt liivane, saad jalgratta kaasa võtmisel päevaga tervele Pranglile tiiru peale teha. Mootorsõidukeid kaasa tuua pole lubatud, vajadusel pead selles osas kaupa tegema mõne kohaliku mootorratta või auto omanikuga.
  • Prangli sobib ideaalselt jalutamiseks: rannad, huvitavad maastikud ja ilus männimets on jõukohaseks maastikuks nii noortele kui vanadele.
  • Prangli saare ja Leppneeme sadama vahel sõidab igapäevaselt reisilaev Vesta. Suviseks puhkuseks tasub pilet kindlasti ette broneerida!
  • Kolm korda nädalas korraldab Prangli Reisid saarele eesti- ja ingliskeelsed giidiga päevaekskursioone algusega Tallinna kesklinnast. Tellida saab ka soome- ja venekeelseid retki. Lisaks teeb Prangli Laevaliin tellimusreise Leppneemest Pranglile ning ettetellitavaid reise Keri ja Aksi saarele, mis algavad Prangli saarelt.
  • Prangli saarel on olemas pisike toidukauplus ning väike baar. Kui tunned, et sul on toiduaineid, milleta hakkama saamine raske, tasub need pigem mandrilt kaasa osta. 

Põnevaid fakte: 

  • Prangli on ainuke Põhja-Eesti põlisasustusega saar. Pranglil on oma keelemurrak.
  • Pranglil saarel esineb tohu –  udu mis tekib sooja mere auramisel ning mida saarlased eristavad tavalisest udust. Külmadel talvedel saab saarel näha omapärast nähtust "summajust" - jäävaba mere kohal on taevas tumedam ning jääga kaetud aladel heledam.
  • 1900 paiku leiti Pranglilt ja tema naabersaarelt Kerilt looduslikku maagaasi. Kahjuks oli gaasi liiga vähe, et seda tööstuslikult kasutada. Maagaasi läte (Eestis ainuke) on aga siiani Prangli saarel olemas ning see on üks huvitavamaid ja omapärasemaid saare vaatamisväärusi. Keri saare majakas oli aga 1900 aastate alguses teadaolevalt ainuke loodusliku gaasi jõul töötav meremärk maailmas.