Kodu > Avasta Eestimaad > Puhkus looduses > Looduskaitsealad
Eesti Looduskaitsealad ja kaitsealad
Eestis katavad kaitse all olevad piirkonnad tervelt 683 099 hektarit, millest 591 024 on maapind — see on ligi 11% tervest riigist.
Kõige olulisimateks kaitsealadeks Eestis on rahvuspargid, looduskaitsealad ning maastikukaitsealad.
Rahvuspargid on riiklikult tähtsad alad loodus- ning kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks ning teadlikkuse tõstmiseks. Karula on väikseim rahvuspark 12 300 hektariga ning Lahemaa suurim 72 504 hektariga.
Looduskaitseala:
Looduskaitsealad on kaitse all oma loodusliku või teadusliku väärtuse poolest, mille säilitamiseks, kaitsmiseks ja uurimiseks on ette nähtud kindlad kaitsemeetmed. Looduskaitsealadel uuritakse looduslikke protsesse ning ohustatud taime-, looma- ja seeneliike ning muid looduslikke nähtusi. Väikseim on Anne kaitseala Tartu maakonnas (16 hektarit), suurim aga Alam-Pedja looduskaitseala Jõgeva, Viljandi ja Tartu maakonnas (34 219 hektarit).
Maastikukaitseala:
Maastikukaitseala ehk looduspark on kaitseala, mis on loodud kas eriti haruldase maastikuvormi või vastupidi, Eestile väga tüüpilise maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks.
Looduskaitset Eestis reguleerivad looduskaitseseadus ning looduskaitse valdkonda puudutavad määrused. Alates 1. juulist 2007 on meil viis rahvusparki, 129 looduskaitseala, 149 maastikukaitseala ning 124 kaitstud piirkonda, mille kaitsereeglid on muutmata (lisaks 543-le kaitstud pargi- ja metsaalale). Väikseim kaitsealune ala on Tallinnas olev park „Roheline turg“ kõigest 0,05 hektariga ning suurim Lahemaa Rahvuspark. Keskmine kaitsealuse ala suurus Eestis on 759 hektarit.
