Enamus neist emigreerus tagasi Rootsi II maailmasõja ja Nõukogude okupatsiooni ajal. Piirkondades, kus rootsi keelt tänaseni kõneletakse, on kohalikud hakanud koonduma ja oma traditsioone taastama.

Rootslased saabusid Eestisse 13. sajandil, veel enne, kui Eesti läks Rootsi valitsuse alla Liivi sõja tulemusena.

  • 1583 aastaks olid Eesti põhja- ja läänepoolsed alad Rootsi poolt vallutatud.
  • 1629. aastal võeti Eesti Rootsi kontrolli alla. Seda perioodi Eestis mäletatakse kui „Kuldset Rootsi ajastut”, kuna see tõi endaga kaasa arvestatavat kasu Eesti talurahvale. Samuti tähistas see haridusreformide ning Eesti kirjakeele arengu algust.

Mitmed Lääne-Eesti linnad, külad ning rannikusaared kannavad Rootsi nimesid:  Hosby, Einbi, Österby. Need kõik olid nn. aibolanderite asulad (eesti keeles ‘rannarootslased’ või ‘eesti-rootslased’)

Üks enimtuntud persoone Rootsi perioodist on kuningas Gustav Adolf  II – oma mitmete sõjavõitude pärast, aga ka Kolmekümneaastases Sõjas osalemise ning Tartu Ülikooli asutamise tõttu.

Hiljutises uurimuses väidetakse, et eestlased on vaatamata kiriku mõjutustele maailma kõige vähem usklikud inimesed. Rootsi kui protestantliku riigi mõjutuste tõttu sai luterlus ka Eesti tavareligiooniks. Peaaegu kõik praegused Eesti kirikud on luterlikud.

Tundke ja vaadake Rootsi ajalugu:

Tartu Ülikooli hoone, asub Tartu vanalinnas.

Gustav Adolfi Gümnaasium, üks Euroopa vanimaid tegutsevaid koole Tallinna vanalinna kloostrihoones.

Kihnu Saar, nimetatud ka soolise võrdõiguslikkuse teerajajaks ja Noarootsi poolsaar, koos selle traditsioonilise rootsi keele kasutuse ning arhitektuuriga.

Haapsalu, Läänemaa linn – hea võimalus tutvuda aibolanderite e. rannarootslaste nüüdseks kadunud kultuuriga.