Selleks ajaks oli enamus Eesti paganlikest aladest ristiusu võimule allutatud. Keskaja lõpuks võib lugeda Liivi Sõja lõppu 1558. aastal, mis ühtlasi lõpetas Vana-Liivi ordu maakorralduse Eestis.

Keskajal oli Eesti osa Vana-Liivimaast, mille territoorium oli jagatud Mõõgavendade Ordu, kahe piiskopkonna ning Taani kuninga vahel.

Eesti oli ka Hansa Liidu liige – Tallinna, Tartu, Pärnu ja Viljandi arhitektuuris on näha, et need linnad kuulusid ametlike liikmete hulka. Kui jalutad Tallinna vanalinnas ning vaatad üles, siis näed vanu laohooneid soola, tee ja jahu hoidmiseks, mille pööningu ustel ripuvad tänini konksud kauba ülesse tõmbamiseks.

Tallinna vanalinn on UNESCO kaitse all olles kõige puutumatum keskaegne linn Euroopas. Siin on säilinud algupärane (13st kuni 15st sajandist pärinev) tänavate süsteem ning enamus 14. ja 15.sajandi hooneid oma originaalse suuruse ja kujuga. Lisaks tavakodanike ja kaupmeeste hoonetele, küünidele ja laohoonetele, on tänini puutumatuina säilinud kõik peamised esindus- ja valitsushooneid. See on tõeliselt muljetavaldav.

Tundke ja vaadake keskaegset ajalugu:

  • Keskaegset ajalugu tähistavad endised Eesti Hansalinnad iga-aastaste Hansa Päevade nimeliste festivalidega juunist augustini. Käsitöö, keskaegne muusika ja traditsioonilised võistlused, nagu näiteks papagoi laskmine või piigivõistluse demonstratsioon toovad festivalidele palju huvilisi nii vaatajate kui kaasalööjatena.
  • Igal suvel leiavad aset merenduse ajalooga seotud messid, kus võid kehastuda viikingiks või külastada vanu sõjalaevu.

Detsembris toimub erinevates linnades mitmeid jõululaatasid. Suurim neist leiab aset Tallinna Raekoja platsil. Vill, puuvill, linatooted, traditsioonilised maiustused, õlu, suitsutatud lihatooted ja traditsioonilised kingitused on teinud jõululaatadest populaarsed jõuluostude sihtkohtad nii kohalike kui turistidele seas.