Laulutraditsioonid on regiooniti erinevad. Näiteks Kihnu saare naised on enda lauludesse ühendanud Skandinaavia stiili, kuid Setomaal on tuntavad hoopis Slaavi mõjud.

Laulupidu peetakse iga 5 aasta tagant ning välisturistide jaoks on see midagi erakordset.  Igal laulupeol osaleb ligi 10% eestlastest. “Laulva revolutsiooni” ajal oli öölaulupidudel kohal ligi kolmandik Eesti rahvastikust.

Ka pärimusmuusikat hinnatakse meil kõrgelt. Suurim mitmete festivalide seas on Viljandi Pärimusmuusika Festival, mis meelitab kohale esinejaid kõikjalt maailmast.

Eesti Kirjandusmuuseum on kokku kogunud enam kui 1,3 miljonit lehekülge rahvalaule. Selle arvuga jääb Eesti alla vaid Iirimaale.

Üks Eesti unikaalsematest instrumentidest on parmupill, mis kuulub maailma vanimate muusikainstrumentide hulka.

2008. aastal korraldati Rakveres maailma esimene Punklaulupidu. Traditsiooniliste laulukooride poolt ette kantud „Anarchy in the UK“ oli erakordne sündmus. Ürituse avas president Toomas H. Ilves, kes tunnustas punkarite rolli Eesti iseseisvuse taastamisel.