Ajad on muutunud ning tänapäeval kehtivad jahipidamisele ranged piirangud. Eesti metsad pakuvad jahipidamiseks palju võimalusi. 

Eestis on kütitavateks loomadeks hunt, ilves ja karu, kes on enamikus Euroopa riikides looduskaitse all. Jahitakse ka põtra, metssiga, metskitse, punahirve. Väiksematest ulukitest on jaht lubatud kährikule, rebasele, koprale, mägrale ja nugistele. Populaarne on ka linnujaht, kus peamiselt kütitakse parte, hanesid ja kurvitsalisi.

Eestis reguleerivad jahipidamist jahiseadus ja jahieeskiri. Välismaalastele on jahipidamiseks Eestis vajalik koduriigi jahitunnistus, Euroopa Liidu relvapass ning Eestis välja antud välismaalase jahitunnistus. Nõuetekohased dokumendid aitavad jahituristidele vormistada korraldajad või Eesti Jahimeeste Selts. Vajadusel saab ka relva laenata kohalikelt jahimeestelt.

Eesti jahimehed hoolitsevad ulukite eest ja selleks on rajatud söödaplatse, et loomad meie külma või lumise talve üle elaksid. Talviseid söödaplatse on võimalik näha ka veebikaamera kaudu.

Väga populaarne on Eestis viimasel ajal nn vereta jaht e fotojaht.