Eesti rannikuäärne meri on enamasti madal ja lained ei ole väga suured. Siinsed tingimused sobivad hästi purjelaua- ja lohesurfi harrastajatele. Surf on Eestis populaarne – aasta läbi toimub hulk surfivõistlusi ja -laagreid. Koolitusi pakuvad ning varustust laenutavad surfiklubid, puhkekeskused jt teenusepakkujad.
Surfipuhkust saad nautida aastaajast sõltumata. Kogenud harrastajatele pakuvad adrenaliini just sügistuuled ning talvel kolitakse surfamine lumele ja jääle.
Merele ei tohi minna maatuulega ega üksi, oluline on kasutada päästevesti ja kiivrit. Kaasa võiks võtta ka veekindlasse kotti pandud telefoni. Et tagada ujujate ohutus, on paljudes avalikes randades eraldi surfialad.
Kui tuult napib, võid nautida aerusurfi või adrenaliinirohkemat sõitu veelaua ja veesuuskadega randade kaabliparkides või mootorpaadi taga. Samuti saab Eestis harrastada vettehüppeid nii laua kui suuskadega. Lõbu jagub pealtvaatajatelegi!
Kõige populaarsemad surfikohad Eestis
- Ristna Hiiumaal on tänu tugevatele tuultele ja Läänemere suurimatele lainetele kõige populaarsem kogenud surfarite hulgas. Varustuse saad rentida kohapeal, toimib ka vetelpääste. Hiiumaalt leiad ka teisi surfirandu.
- Vääna-Jõesuu (25 km Tallinnast) meelitab kauni ranna ja heade tuultega. NB! Infrastruktuuri ja teenusepakkujaid kohapeal ei ole.
- Pirita ja Kakumäe rannas Tallinnas on nii surfaritele mõeldud surfitsoonid kui ka varustuse laenutus.
- Pärnu rannas tuleb samuti surfitsoonidest rangelt kinni pidada ja tegutseb mitu surfiklubi, kes laenutab varustust.
- Roosta puhkeküla Haapsalu lähedal sobib pikemaks surfipuhkuseks algajatele, seal korraldatakse nii surfikoolitusi kui ka -laagreid.
- Saaremaal saab valida surfikoha vastavalt tuulele ja proovida mitut randa. Mändjala kämpingus 10 km kaugusel Kuressaarest õpetatakse lohesurfi ja laenutatakse varustust.
