Eestlased on looduslähedane rahvas ning kanuusõit on meile südamelähedaseks muutunud. Kunagisest praktilisest ja keskkonnasõbralikust transpordivahendist on saanud populaarne vabaajategevus harrastajatele ning tõsine sport sportlastele.
Kanuusõitu võivad nautida kõik ja vajaliku varustuse saab rentida ühelt ligi sajalt teenusepakkujalt üle Eesti.
Perekonnad, eriti lastega puhkajad, võivad enim nautida kanuusõitu Põhja-Eestis, kus jõed on kitsad ja madalad ning on vaid mõned (väiksemad) kosed, millede juures ettevaatlik peab olema. Kanuusõiduks on sobivad ka rahvuspargid. Tõsta aer hetkeks paati, püsi vagusi ning hea õnne korral avaneb sul võimalus näha mõnda ilvest, metskitse, saarmast või isegi karu.
Lõuna-Eesti pakub rohkem väljakutseid. Koprad rajavad jõgedele tammisid ning väikseid trepilaadseid koskesid, millede kiirevooluline vesi hoolitseb selle eest, et sa ülemäära puhata ei saaks.
Kui ka see ei kõla piisava väljakutsena, on sul võimalus aerutada merele ning külastada mõnda Eesti enam kui 1500 saarest. Meeles tuleb siiski pidada seda, et hoovused ei anna sulle rahu enne, kui oled jõudnud Rootsi või Soome vetesse. Selliseid retki võiksid ette võtta vaid väga kogenud kanuusõitjad.
Eestis on rannik ja rannad riigi omandis ning randumine on lubatud igal pool, kus võimalik (umbes 10 meetrit rannast on alati kõigile avatud).
Populaarsed sihtkohad kanuupuhkuseks
Soomaa on osutunud kanuusõprade seas väga populaarseks sihtkohaks. Siinsed sood ja jõed on liigirikkad nii taime- kui loomariigi esindajate poolest. Muuhulgas võid siit leida metsikuid orhideesid, kopraid, hunte ja kotkaid. Hea õnne korral tasub Soomaad külastada peale talvise lume sulamist, kui Soomaa aladel on üleujutus ning kanuusõit veelgi nauditavam.
Kõrvemaad armastatakse tema vaheldusrikka maastiku ning pika, kiirevoolulise Valgejõe tõttu. Metsloomade paaritumise ajal tasub siia vaatama tulla nii ilveseid kui karusid.
Võhandu ja Ahja jõgesid soovitatakse neid ääristavate liivakaljude, koobaste ja kõrgete männimetsade tõttu, kuid kui sa juhuslikult kardad nahkhiiri, tasub siinkandis vältida öist aerutamist.
Eesti haabjas ehk ühepuupaat
Eestlased ei ole unustanud iidset ühest puust lootsiku ehk haabja valmistamise kunsti. Haabjad õõnestatakse käsitsi ühest suurest palgist ning haabja küljed painutatakse lõkke ning kuuma veega leotamise rituaali käigus. Haabjad on tänapäevaste kanuude eelkäijad. Kogu protsess, alustades õige puu valimisest, kuivatamise, õõnestamise ja leotamiseni võtab aega kuni kaks aastat. Suviti toimuvad Soomaa Rahvuspargis ka haabjaehituslaagrid.
