Veematku korraldatakse peaaegu kõikjal Eestis. Korraldajad abistavad algajaid veematkajaid, tagavad piisava varustuse ning tutvustavad vaatamisväärsusi, mis muidu võiksid jääda varjatuks.

Põnevad paigad kanuumatkaks ja paadisõiduks

  • Soomaa rahvuspargis koged kevadel pärast lume sulamist ja vahel ka muul aastaajal suurte vihmade aegu üleujutust, mida hüütakse viiendaks aastaajaks – siis saad nii kanuu kui ka süstaga sõita metsas ja teedel ning pääsed vahel mõne maja uksestki sisse. Suurveel sõitmist saab proovida enamikul Eesti suurematest jõgedest.
  • Eesti jõed on tavaliselt rahuliku vooluga, kuid kevadel lume sulamise ajal moodustavad mitmed jõed nii Põhja- kui ka Lõuna-Eestis vahutavaid kärestikke, kus saad nautida raftingu-elevust.
  • Lõuna-Eestis Võhandu, Ahja ja Piusa jõel matkates kõrguvad sinu ümber kohati kuni mitmekümnemeetrised, üle 300 miljoni aasta vanused Devoni-aegseid liivakivipaljandid.
  • Kogenud veematkajatele korraldatakse Eestis mitmeid üritusi: proovilepanekut pakuvad Võhandu jõe maraton ja Türi-Tori kiirlaskumine.
  • Moodsate plastikust kanuude kõrval saab Eestis proovida ka iidset ühest haavapuust õõnestatud lootsikut ehk haabjat. Parimad võimalused haabjamatkaks on Soomaal, kus suviti toimuvad ka haabjaehituse laagrid. Kasuta võimalust sõita ka teiste ajalooliste paatide ja laevadega.

Soovitusi paadimatkajale

  • Tõsta aer paati ja vaiki – ehk näed peale põnevate lindude ka metskitse, põtra või koguni karu. Proovi õhtusöögiks ise kala püüda!
  • Matkale minnes paki varuriided veekindlasse kotti. Peaaegu igal Eesti jõel on ületamist vajavaid takistusi, murdunud puid või siis kobraste poolt kokku kuhjatud tamme – turvalisuse tagamiseks kasuta kindlasti päästevesti!
  • Küsi matkakorraldajalt öise retkede võimalusi – saad kuulata looduse öiseid hääli ning ära ehmata, kui mõni kobras su paadi lähedal vette sukeldub!