Pole ime, et talvehooaja saabudes käib elu paljudes kodudes suusavõistluste järgi ning Taliolümpia ajal, kui eestlased stardis, seiskub elu mitmetes kontoriteski.

Murdmaasuusatamine muutus populaarseks pärast Esimest maailmasõda, kui 1921 aastal peeti Tartus esimene suusavõistlus. Sellest on saanud iga-aastane traditsioon ja 1960 aastal alguse saanud Tartu Suusamaraton meelitab ligi nii professionaalseid kui ka amatöörsuusatajaid kõikjalt maailmast.

Enamik jalutamis- ja matkaradasid on sobivad ka murdmaasuusatamiseks.

Sissesõidetud rajad on mõeldud suusatamiseks klassikalises stiilis, mis on küll füüsiliselt raske, kuid siiski parim viis õppimiseks.

Puutumata lumel ning "suusarööbasteta" radadel suusatades saab kasutada erinevaid stiile.

Eesti suusatajad on viimastel aastatel tulnud Euroopa ja maailmameistriteks ning võitnud mitmeid olümpiamedaleid:

  • Mehed: Andrus Veerpalu on võitnud kaks kuld- ja ühe hõbemedali. Jaak Mael on üks pronksmedal.
  • Naised: Kristiina Šmigun on võitnud kaks kuldmedalit.

Populaarsed kohad Eestis suusatamiseks:

  • Tallinnas: Pirital (Pirita jõgi ja klooster) ja Nõmmel on head valgustatud ja professionaalsetele nõudmistele vastavad rajad ja mäed ning varustust laenutatakse ka kohapeal.
  • Otepää lähistel: Kääriku on talisportlaste hulgas äärmiselt armastatud koht. Jäätunud järved pakuvad silmailu, lund jagub rohkesti ning mäed ja künkad tagavad vaheldusrikka suusatamismaastiku.
  • Pärnus: Jõulumäe Tervisespordikeskuses on 15 erinevat suusarada.
  • Ida-Eestis: Kurtna matkarajad on murmaasuusatajate seas väga armastatud, samuti hinntakse Pannjärve suusaradasid.

Suuremad suusakuurortid pakuvad erinevaid majutusvõimalusi ja viise talvel lõbutsemiseks. Tuubimine, mootorkelkude laenutus, sissesõidetud rajad (mis on isegi öösiti valgustatud) ja kelgutamine on väga populaarsed.