Enne, kui kelgud leiutati ja need Eestisse jõudsid, kasutasid eestlased kelgutamiseks linaseid kotte. Kelgu puudumisel on tänapäeva lapsed sama leidlikud, ainult et linase riidetüki asemel lähevad käiku veelgi libedamad kilekotid, plastmassitükid ja kõik, mis libiseb ja istumist võimaldab.

Kõike populaarsem päev kelgutamiseks on muidugi veebruaris olev vastlapäeva teisipäev: siis suunduvad lähimat küngast ja mäge otsima needki, kes muidu lumest rõõmu ei tunne. Vanarahva tarkus väidab ju, et mida pikem on vastlapäeval liug, seda suurem õnn ees ootab! Ammustel aegadel aitas liu pikkus samal aastal kasvavate linade pikkust ennustada.

Sama populaarsed on tänapäeval ka traditsioonilised vastlatoidud - hernesupp ja vastlakuklid on sel päeval menüüs pea igas kohvikus ning toidukaupluses.

Kelgutamine ja tuubimine sobivad tervele perele. Häid võimalusi perega talverõõme nautida pakuvad Ida-Virumaal Kohtla-Nõmme Talvekeskuses ja  Pannjärve Tuubipark  ja talvepealinnas Otepää Snowtubing. Tõukekelguga sõit pakub aga hoopis uusi elamusi ning sobib seiklejatele ja neile, kes vanavanemate elu-olu järgi proovida tahavad. Kindlasti tasub erinevate kelgutamisvõimaluste kohta uurida turismitaludest - lisaks kohalikele kelgumägedele saad ehk ka saanisõitu katsetada või ühendada kelgu- ja suusapuhkus räätsamatkadega.

Ka loodusliku lume puudumine ei ole tänapäeval alati takistuseks. Mitmed tuubimäed on kaetud kunstlumega ja liu- ja suusarajad olemas nii suurtele kui väikestele lõbutsejatele.

Parimad kohad selleks on Tallinn, Viljandi ja Otepää, kus on erinevad nõlvad ning väikelastele mõeldud erituubid.

Tõukekelguga on põnevaim sõita rahvusparkides ja matkaradadel. Tõukekelgutamine jääl on muutunud aina populaarsemaks ja lubab isegi kelgutamisega harjunud eestlastele põnevaid elamusi.

Jääkelgutamine on väga populaarne - aga ole hoiatatud, see võib sõltuvust tekitada!