Geopeitust mängitakse rohkem kui 220 riigis üle maailma, kõigil seitsmel kontindendil (kaasa arvatud Antarktikas). Alguses kutsuti tegevust ingliskeelsete nimedega GPS stash hunt või gpsstashing, mida võiks tõlkida kui GPSi abil peidetud kraami otsimist. Geopeituse mängimise erinevaid viise on rohkem kui kümme, nende hulgas ka mõistatuspeitus, kus aarde leidmiseks peab lahendama erinevaid peamurdmisülesandeid.

Ainukesed asjad, mida geopeituse mängimiseks vaja läheb, on GPS-seade, head kaardid ja seiklushimu.

Maailmas on ära peidetud umbes miljon aaret ning ligikaudu tuhat neist on peidetud Eestisse.

Lühikesed distantsid, kaunis metsik loodus ja hea ligipääsetavus tõmbab Eestisse mitmeid aardejahtijaid – ära üllatu, kui su leitud aare polegi üldse kohalikku päritolu, vaid pärineb hoopis Etioopiast või Kreekast.

Geopeitust saab kergesti ühendada matkamise, linnuvaatluse, rattasõidu, kanuusõidu või ajaloo- ja kultuurireisidega.

Kus saab Eestis geopeitust mängida?

 

Geopeituse tingimused

  • Mõni geopeituse aare võib olla peidetud raskesti ligipääsetavasse kohta (näiteks vee alla või puu otsa), mistõttu tuleb kasuks hea füüsiline vorm ja erivarustus
  • Aarded on peidetud kõikjale nii linnas kui maal – vahel vajad sa transporti (autot, paati, ratast)
  • Leitud „aardest“ tehtud pilt läheb kirja kui tõendusmaterjal, nii et võta ka fotokas või kaamera kaasa.

Kas teadsid?

  • Eesti esimene geopeotuse aare koosnes musta kilekotti mässitud Nescafé purgist, kus sees olid logiraamat, pliiatsid, kirjad, telefoniraamat, pastapliiats, visiitkaarditasku, juhiloatasku ja pakk närimiskummi.
  • Tänapäeval on Eestis rohkem kui 750 aktiivset geopeituse mängijat.